Alabaster (lad. k. alabaster, algselt sõna pärist egiptusest) peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik, väga pehme, küünega kriimustatav. Enamasti on alabaster valge, kuid kolmes kohas maailmas (Itaalias, Hiinas, Oklahomas) on leitud ka musta alabastri sooned. Alabastri all on peetud silmas ka marmorit, kuid ilma täpsustuseta tähendab nimetus alabaster tänapäeval kindlasti kipsi. Alabastrit kasutatakse ehiskivina mitmesuguste nikerdiste, kujude jms valmistamiseks. Läbi aegade on sellest valmistatud religioosse tähtsusega esemeid. Juba Vana-Egiptuses tehti alabastrist hauakambritesse kaasa pandavaid kujukesi ja anumaid. Alabastrit kasutati kõigis antiikkultuurides. Viimastel sajanditel on alabastrist tehtud siseruumides olevaid käsipuid. Välistingimustes ei saa alabastrist esemeid säilitada, sest ta on vees lahustuv. Pildil alabastrist kujuke Vana-Egiptusest, 22-23 saj. e. Kr.
lisandeid (raud, magneesium). Omadustelt kõva, habras, värvus tingitud lisanditest. Obsidiaani purunemisel tekkivad väga tervavate servadega killud. Teke: looduslik, tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel (tahkestunud amorfne silikaatne laava, mis kiire hangumise tõttu pole jõudnud kristalliseeruda). Levikualad Mehhiko, Jaapan, USA, Island, Siber, Kreeka. Rakendati kiviajal töö-, jahi- ja sõjariistade (noad, nooleotsad) valmistamiseks. Tänapäeval ehiskivina (eriti nn. vikerkaarobsidiaan, rainbow obsidian). Piiratud ulatuses kasutatakse obsidiaanskalpelle ka tänapäevases kirurgias. Amorfne = kristallideta = klaasjas. 15 65. Magmakivimite klassifikatsioon tuginedes ränidioksiidi sisaldusele ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid nende rühmade põhilise süva- ja purskekivimi nimed, kivimitmoodustavad mineraalid.
annaabi.ee 
