(http://wiki.zzz.ee/index.php/Aleksandria ,õpik- peatükke kunstiajaloost) Pharose tuletorn- III sajandil e.m.a. Ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mis eales ehitatud ning pealgi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale. Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehiati. Paljudes keeltes tähendab sõna ,,pharos" tänapäevani ,,tuletorni". Saar asus väljaspool Aleksandria sadamat ning oli ühendatud maismaaga teetammi kaudu. Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline. Aastal 1326 sao tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning hiljem ehitati selle varemeile kindlus.
kohustused ja õigused? Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikkond - ülesanne oli kõigi eest jumala teenimine, aadel - kaistmine, rahuaegadel kohtumõistmine ja talupoeg pidid tööga kõiki toitma. Linnades tekkis veel eraldi linnakodanike seisus. Aadel jagunes veel kaheks: kõrgaadel (hertsog, parun) ja madalaadel (rüütlid). 2. Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud linnused. Kust on alguse saanud ''linnuste ehitamise tava''? Miks ehiati linnuseid, mis funktsioonid neil olid? Linnuste ehitamise tava sai alguse Frangi riigi kuningavõimu nõrgenemise ajal, 9. saj . Sellepärast, et keskvõim ei suutnud tagada kaitset välismail tulnud rüüsteretkede vastu ja ka aadlike omavaheslised sõjad. Linnus ehitati strateegilisse kohta. Mäetippudele, vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Sai üleelada mitmekuulisi piiramisi. Peale kaitsefunktsiooni oli veel esindusfunktsioon. Sümboliseeris võimu kohaliku territooriumi üle.
annaabi.ee 
