Mulle meeldis maalidest ,,Tahkuna" aastail 1981. Väga looduslik pilt, palju puid, taimi ja rahulikku oletusega pilt. Teine pilt mis mulle meeldivamaks jäi oli ,,Korsi talu Ruhnus" mis on joonistatud akvarellidega aastail 1965, jällegi üks looduslik pilt koos talu majast. Mulle niipalju ei meeldinud Austraalia maalidest mis olid 1936-dal aastateil tehtud. Kõik olid joonistatud randadest ja meredest mis ei toonud palju huvi sellele. Aga viimane pilt mis mulle kõige rohkem meeldis oli ,,Ehavalgus" mis oli tehtud 1918 aastail. Pilt on metsas kus on vaade kivim ajast ja tagapool on näha põldu ja üht talu maja mille kõrval on rand.
Ester Ork Ester Ork Ork Ester EO Triinu Lepa Triinu Lepa Lepa Triinu TL Villem Võsa Villem Võsa Võsa Villem VV Liitmisel tekkiv sõna eesnime esitäht Perenime esitäht (kõik väiketähed) leopard L P kullapalavik K P ehavalgus E V juulikuu J K helikopter H K kadekops K K lainelaud L L kiidulaul K L elevant E V esterork E O triinulepa T L
lubatud ja seetõttu ka hädaristimisele minna tuli. Kuid õnneks ta siiski paranes. Tema kujunemisloos on esikohal isa, kellelt ta päris sisemise täiusetungi ja ebamäärase püüdlemise ideaalide poole. Just isa viiulimäng, jutustused ja raamatute ettelugemised panid lapse fantaasia liikuma. Kui isa talle ette luges, siis värsid ja laused muutusid tema jaoks piltideks ja helideks. Lapsepõlvekodu loodus on ta luulet viljastanud. Tema luuletuse tekstid pärinevad mälestustest: ehavalgus, kuma taevaservas, Tal oli elav mõttekujutus ja värsileidlikus. Lapsepõlves tuli tal vastu seista vanema õe Liisiga, kellel oli ilus lauluhääl ja õrn jume. Tal oli hea tervis ja ta oli väga julge, käis hobustega askeldamas ja meeldis kõigile. Anna jäi suurema õe varju ja ta on öelnud, et: ,,Mina tema vastu ei saa: ei saa tema viisi ratsa sõita, ega püsti hobuse seljas seista, kardan, olen va toss". 19. sajandi Eestimaal oli üldiselt kehv lugu tütarlaste koolitamisega
Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad Kui kosmosest tulev kiirgus mingil põhjusel tugevneb, hakkab kõigepealt helenduma ioniseeritud hapnik umbes saja kilomeetri kõrgusel. See roheka värvusega helendus ümbritseb magnetpooluseid 9-10 tuhande kilomeetrise läbimõõduga ovaalina, mille lähim ,,ots" asub Norra ranniku kohal. Eesti taevas paistab virmaliste ovaal - kui üldse paistab - madala helenduva kaarena põhjataevas. Muudest valgusnähtustest (ehavalgus, linnakuma, kõrgpilved) eristab teda väga ühtlane heledus ja see, et allapoole jääv taevaosa on kaarest endast selgelt tumedam. Eesti asub oma kõrgele laiuskraadile vaatamata virmaliste vaatlemiseks ebasoodsas kohas. Nimelt paikneb magnetiline põhjapoolus vastaspoolkeral, Kanada arktilises saarestikus. Ameerika ongi virmaliste maa, Montrealis on nad sama hästi näha kui Soomes Lapimaal ja nii nagu Eestis paistavad isegi veel Floridas. Parimad virmalised on ovaali all. Seda kahel
õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl. Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine)
Ilma tunnused öökülma tulekul: 1) õhuto langeb, võrreldes eelmise päevaga (temp hakkab tavaliselt langema juba keskpäeval), mis näitab külmema õhumassi saabumist. 2) pilvitus ja õhuniiskus vähenevad. Õhtul läheb tavaliselt selgeks. Sademeid ei esine. 3) tuul pöördub põhja. Õhtul tuul kas vaikib või nõrgeneb tunduvalt. 4) õhurõhk tõuseb. 5) nähtavus on hea. Õhk on kuiv ja selge. 6) kollane koidu ja ehavalgus. Kahjustuste vältimine: kasutada kagu-, lõuna- ja edelapoolseid nõlvakuid, mitte valida põhjanõlvasid, tihe külv soodustab öökülmade tekkimist (muld taimede all ei saa soojust). Aktiivne kaitse öökülmade vastu: 1) õhu soojendamine: tehakse soojendusnõudega, mis täidetakse vedelkütte, kivisöe, koksi või briketiga. Aeglaselt põledes soojendavad need õhku taimede ümber ja taimi endid, kasut põhiliselt viljapuuaedades, väga kulukas variant. 2) suitsukuhjad: vanim ja tundtuim
varajaste sügiseste öökülmade tulekut, on järgmised: - Õhutemperatuur langeb, võrreldes eelmise päevaga (temperatuur hakkab tavaliselt langema juba keskpäeval), mis näitab külmema õhumassi saabumist - Pilvitus ja õhuniiskus vähenevad. Õhtul läheb tavaliselt selgeks. Sademeid ei esine - Tuul pöördub põhja. Õhtul tuul tavaliselt kas vaikib või nõrgeneb tunduvalt - Õhurõhk tõuseb - Nähtavus on hea. Õhk on kuiv ja selge - Kollane koidu- ja ehavalgus - Kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule On olemas ka täiuslikumaid meetodeid, mis haaravad enamuse öökülma põhjustavatest teguritest, kuid nende praktiline kasutamine ei oma veel küllaldast täpsust: - Brounovi meetod siin arvestatakse öökülma võimalust kahe suuruse abil: õhutemperatuur kell 21 ja õhutemperatuuride vahe kell 13 ja kell 21 ajal. Arvutamiseks on koostatud vastav graafik püstteljel
annaabi.ee 
