Hurdaga toetusid sakslastele, radikaalid eesotsas C.R.Jakobsoniga venelastele. Johann Voldemar Jannsen (18191890) oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Aastatel 18571863 toimetas ta Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" ja aastatel 18641880 Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees". Need olid esimesed tõeliselt laia levikuga eestikeelsed ajalehed. Janseni ajalehtede eesmärk ei olnud ainult uudiste edastamine, vaid ka lugejate rahvustunde egutamine ja rahva vaimu igakülgne edendamine. Just Jannsen on kirjutanud oma ajalehtedes eestlaste kui rahvuse mõistet. Jannsen on kirjutanud ka laulude tekste, teiste seas Eesti hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad. See laul kanti esmakordselt ette I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht Jakob Hurt (18391907) on rõhutanud: Kui me ei saa saada suureks jõult ega arvult, siis võime saada suureks kultuurilt". J
Liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, ja Carl Robert Jakobson. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Aastatel 1857-1863 toimetas ta Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" ja aastatel 1864-1880 Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees". Need olid esimesed tõeliselt laia levikuga eestikeelsed ajalehed. Janseni ajalehtede eesmärk ei olnud ainult uudiste edastamine, vaid ka lugejate rahvustunde egutamine ja rahva vaimu igakülgne edendamine. Just Jannsen on kirjutanud oma ajalehtedes eestlaste kui rahvuse mõistet. Jannsen on kirjutanud ka laulude tekste, teiste seas Eesti hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad. See laul kanti esmakordselt ette I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht Jakob Hurt (1839-1907) on rõhutanud: Kui me ei saa saada suureks jõult ega arvult, siis võime saada suureks kultuurilt". J.Hurda eriline teene oli rahvaluule kogunemise algus
annaabi.ee 
