savionnides ja nende päevi täitis töö. Egiptuse kultuur Tsivilisatsiooni tekkega samal ajal tekkis ka kiri, egiptuse kirjamärkideks on hieroglüüfid, mis väliselt meenutavad piltkirja, on keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aega nõudev, ja mida kasutatati enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muud esinduslikumate tekstide puhul. Iga päevases asjaajamises käibis hieraatiline kiri, kirjutati papüürusele. Kirjakirjutamise oskus oli Egpituses vaieldamatu privileeg. Oma olemuselt jäi egituse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumikku. Esimesena hakkasid kasutama päikesekalendrit, geomeetria oli tähtis ehitustegevuses ning kõige osavamad olid nad arstiteaduses(kogemused, palsameerimine). Suur osa Egpituse kirjandusest on otseselt seotud religiooniga. Mahukaid suurteoseid nad ei kirjutanud, küll aga õpetussõnu, samuti kirjutasid ka novelle, tuntuim ,,Sinuhe jutustus"
Kristlus oli usund mis õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda. Sellepärast kiusasid rooma riigi valitsejad aeg ajalt kristlasi. Piinamised aga ei suutnud levikut peatada ja pigem võib väita vastupidist. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed. Kristlastele oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri. Koos vana testamendiga võeti juutidelt üle vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatumaali sünni. Egpituses kasutati papüürust, roomast hakkas levima pärgament, mis sobib kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendile sai maalida ka värvilisi pilte, mis selgitasid teksti, nii tärkas kristlik raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis hooneid, kuid jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku tulema ja nende kultushoonete arhitektuurist saame rääkida alles 4.sajandist. 1.-2. Sajandi kristliku kunsti
annaabi.ee 
