Laps suudab lahendada klassifitseerimise ja loendamise ülesandeid ning saab aru sõltuvustest. Laps saab aru arvu jäävuse mõistest, kaalu- ning mahu jäävuse mõistest. Liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine muutuvad lihtsamaks.[1] Üks oluline muutus on see, et lapsed suudavad selles vanuses mõtteliselt ajas tagasi minna (sündmuste käiku mõtteliselt tagasi pöörata) ja minevikust rääkida. Selle perioodi alguses on lapsed suhteliselt egotsentristlikud, kuid mida vanemaks nad saavad, seda rohkem nad sellest vabanevad. Laps suudab nüüd näha sündmuste põhjuseid ka väljaspool iseennast. Samas suudab laps juba ka mõningal määral omaks võtta teiste seisukohti kõlblusprobleemide lahendamisel. I kooliastmel on lapse tähelepanu veel suhteliselt tahtmatu. Tähelepanu maht on väike ning jaotuvus nõrgalt arenenud. Suureneb lühimälu maht: 5-6-aastane laps suudab meelde jätta 2 ühikut, kümnene aga juba kuni 5 ühikut
Tavade täitmisel kassutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Tavanorme on õigusega raske muuta. Moraalinormid nad on inimeste ühiselu, inimeste käitumis reeglid, mis vastavad ühiskonna vaadetele, arusaamadele headusest ja kurjusest, õiglusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Eriti püsivad väärtuse hinnangud, mõjutavad inimeste käitumise kogu elu. Moraalinormid on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. On olemas üldhumanistlikud ja egotsentristlikud moraali normid(egoism, immoralism ja hundi moraal. Ideaaljuhul kattub moraalinorm õigusnormiga. Korporatiivsed normid erilises korras kehtestatud käitumisreeglid, mille täitmine on garanteeritud korporatiivse organisatsiooni poolt. Need normid kehtivad üksnes organisatsiooni liikmete suhtes. Täna päeval kontrollitakse organisatsiooni tegevuse ja korra riigis kehtiva seadusandlusega. Üks osa nendest on vabatahtlikult kujunenud (poliitilised
annaabi.ee 
