(Papalia, Feldman, Martorell 2012). Muidugi võib öelda, et tänu vaatlejale tuli lapsele meelde, et ta eelmisel nädalavahetusel külas käis, kuid siiski tuli talle ka meelde, et vaatlejat ei olnud, mida võib samuti vaadelda sümbolilise mõtlemisena. Paremini oli aru saada sümbolilisest mõtlemisest vaatluse lõpus, kui laps uuris teiste pereliikmete kohta, kuigi neid temaga samas ruumis ei olnud. Peitusemängus vennaga ilmnes lapsel palju egotsentrismile viitavaid olukordi. Kõigepealt ei suutnud laps oodata, kuni vend lugema hakkab, vaid hakkas juba varem peidupaika otsima. Piaget` egotsentrismi teooria järgi võib oletada, et laps mõtles juba selga keerates, et vend loeb ning ei pane teda enam tähele. Tuleb välja sama olukord, mis Piaget´ katsetes, kus laps ei suuda mõelda teise inimese vaatenurgast (Hetherington, Parke 1986: 356). Samas võib ka väita, et laps oli tol hetkel lihtsalt rahutu, kuna oli õhinal peitusemängust
tulemusel eemaldutakse ühiskonnast, ei saada aru, kes ollakse ja liitutakse igasuguste rühmitustega või tarvitatakse aineid (sõltuvus – tahavad eemalduda, lõhustuda), et end leida, mis on mu eesmärgid – keskkonna muutus aitab. Võib ka tekida agressiivsus – olen pigem paha kui mittekeegi. Võib tekida ka fanatism e identiteedi üleküllus – arvamus, et minu käitumine on ainuõige siin maailmas (tugineb nooruki egotsentrismile), väga selge must-valge mõtlemine, identiteet kohandub ja muutub, aga kui kommi ei saa, siis ei tahagi üldse jne. • Romantilised suhted – väga olulised, kui teatud perioodis kogemust ei tekki, siis hiljem raske hallata, egoismist juhitud suhted, küpset suhet noorukitel raske luua (täiskasvanud valivad selle, kellega oleks huvitav ja areneks ise ka edasi – noorukid katsetavad, seotud lühiajalise eneseleidmise eesmärgiga), 13-
annaabi.ee 
