aktiivsemad suhtlejad, saavutavad seltskonnas enamasti liidri positsiooni. Madala ekstravertsusega inimesed on reserveeritud, sõltumatud teistest inimestest ja naudivad keskmisest enam üksiolemist ja iseseisvat tegutsemist; · Sotsiaalsus näitab inimese positiivset või negatiivset orienteeritust teistele inimestele, mis väljendub vastavalt altruismis, kaastundlikkuses ning abivalmiduses või skeptilisuses ning egotsentrilisuses. Kõrge sotsiaalsuse skooriga inimesed peavad grupi vajadusi ja norme isiklikest eesmärkidest tähtsamaks ning püüdlevad harmoonia poole. Madala sotsiaalsuse skooriga inimesed lähtuvad eelkõige isiklikest normidest ja eesmärkidest ning pööravad teistele inimestele vähem tähelepanu; · Meelekindlus väljendab inimese kohusetundlikkust, hoolikust, sihikindlust, edasipüüdlikkust ning usaldusväärsust. Kõrge meelekindluse skooriga inimestel on
Kognitiivsetes teooriates arutletakse inimese mõtlemise - moraalsete otsustuste - järk- järguliste muutuste üle. Jean Piaget "Lapse moraalsed otsustused" ilmus 1932. aastal. Eksperimentidele tuginedes iseloomustab ta lapse mõtlemist, tema otsustuste küpsemist, kaheastmelise mudelina. Esimene aste on s u n d u s e moraal. Seda astet iseloomustab lapse intellektuaalne ebaküpsus, moraalsed otsustused sõltuvad armastusest vanemate vastu. Lapse ebaküpsus väljendub moraalsete otsustuste egotsentrilisuses ja staatilisuses. See tähendab, et laps ei oska eristada temast endast tulenevaid asjaolusid väljastpoolt tulenevatest. Ta ei ole võimeline lähtuma teise inimese seisukohtadest ega konkreetsetest sotsiaalsetest situatsioonidest. Egotsentrismi tulemuseks on, et laps segab ära kogemuse subjektiivse ja objektiivse külje. Väljastpoolt tulevaid reegleid peab ta muutumatuteks ja absoluutseteks. Teine aste on a u t o n o o m n e moraal, mida on nimetatud ka koopereerumise moraaliks.
annaabi.ee 
