Samas on tema pingutused kindlasti tunnustustnõudvad ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Amanda käitub lähtudes heast usust ja soovist, et tema lastel oleks tulevik helge. Tema karakteri kõige tähtsam sündmus on vast see, kui ta saab teada külalise saabumisest, mis sütitab temas lootuse ja ta hakkab ülipüüdlikult tegutsema, pingutades kõvasti üle. Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim'i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma
Samas on tema pingutused kindlasti tunnustustnõudvad ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Amanda käitub lähtudes heast usust ja soovist, et tema lastel oleks tulevik helge. Tema karakteri kõige tähtsam sündmus on vast see, kui ta saab teada külalise saabumisest, mis sütitab temas lootuse ja ta hakkab ülipüüdlikult tegutsema, pingutades kõvasti üle. Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim’i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O’Connoriga, kus ta ületas oma
Samas on tema pingutused kindlasti tunnustustnõudvad ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Amanda käitub lähtudes heast usust ja soovist, et tema lastel oleks tulevik helge. Tema karakteri kõige tähtsam sündmus on vast see, kui ta saab teada külalise saabumisest, mis sütitab temas lootuse ja ta hakkab ülipüüdlikult tegutsema, pingutades kõvasti üle. Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim'i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma
päästjaks. Kuidas jääb aga härra Bonacieux'ga, kelle dArtagnan politseinike kätte toimetas, avalikult temaga mitte tegemist tehes, kuid salaja teda päästa lubades? Peame lugejatele tunnistama, et d'Artagnan isegi ei mõelnud sellele. Ja kui mõtleski, siis ainult selleks, et endale kinnitada: seal, kus härra Bonacieux asub, on tal väga hea, olgu see siis kustahes. Armastus on kõikidest kirgedest kõige egoistlikum. Ent meie lugejad ärgu muretsegu: kui dArtagnan ongi unustanud oma peremehe või teeb näo, nagu oleks ta unustanud, tuues ettekäändeks asjaolu, et ta ei tea, kuhu ta on viidud, siis meie ei ole teda unustanud ja teame isegi ta asukohta. Praegusel hetkel aga toimime armunud gaskoonlase eeskujul. Väärika pudukauprnehe juurde pöördume tagasi hiljem. DArtagnan, mõtiskledes oma tulevase armastuse üle, sammus mööda Cherche-Midi