tahet midagi teha, asjad jäetakse pidevalt homse varna, kuni keegi teine need tema eest ära teeb, naeruväärne. Pole midagi imestada, praegusel ajastus on kõik võimalik, ei usu, et probleem veel hullemaks minna saaks, aga kes teab. Oluline on, et sellele nõiaringile polegi arvatavasti lõppu. Märkimisväärt on tegelikult ka koduvägivald, millest tuleneb? Kasvatamatusest või ilmselgest tähelepanu vajadusest. Mulje jääb, et me elame kasvatamatute egoistide keskel. Noored on õelad, muud midagi. Kokkuvõtteks võiks mainida, et minu arvamus häbematute noorte suhtes, kes vastu räägivad, väga madal. Mis õiguseda nad ei austa oma vanemaid? Utoopiline, miks üks noor inimene peaks mitte austama oma lähedast. Kui kodune kasvatus on nigel jätab ka loomulik intelligents soovida. Nagu öeldakse, et inimene õpib terve elu.
Tegelikus elus aga paraku ei kehti alati vanasõna: "Tee head teisele, siis tehakse head ka sinule." Sugugi mitte kõik inimesed pole heasoovlikud ja abivalmis. Selleks aga, et minu "paremate inimeste" teooria funktsioneeriks, peaks enamik - vähemalt kaks kolmandikku - inimestest püüdma paremad olla. Vastasel juhul tallutaks need heatahtlikud ja eelkõige teistega arvestavad altruistlikumad inimesed julmemate ja võimuahnemate egoistide poolt lihtsalt jalge alla: egoistid kasutaksid neid oma huvides ära. Seda taibates pettuksid head inimesed oma tõekspidamistes, kaotaksid oma optimistliku meele ja lööksid lihtsalt käega. Nad muutuksid kibestunud eluvihkajateks, pessimistideks või isegi eriti suurteks egoistideks, et maksta kätte inimestele, kes nende elult mõtte ja värvi võtsid. Kas on aga võimalik panna kogu inimkonda mõtlema vähem iseendale ja rohkem teistele
Sellise tunnuse näiteks on altruistlik käitumine või ka näiteks sigimisest loobumine populatsiooni ähvardava ressursside ammendamise korral. LV jaoks oli vaja reproduktiivsust, pärilikkust, varieeruvust indiviiditi, kohasuse erinevus. Teoorias oleks rühmavalik võimalik, aga ta oleks väga aeglane ja kohastumuste tekitamiseks liiga ebaefektiivne, samuti eeldaks altruistlikku käitumist (eeldus, et atruistide rühm saaksid rohkem järglasi kui egoistide rühm, aga nii ju ei ole). 2. Seleta Hamlitoni reeglit ja altruismi leviku tingimusi. Too hüpoteetiline näide. Hamlitoni reegel: kujutle, et geen (geenialleel!) põhjustab kandjale C võrra vähem järglasi, kuid kasvatab tema naabrite järglaste hulka B võrra. Geen saab levida, kui rB C. r- selle geeni sagedus naabritel. Sugulaste seas on haruldase geeni sagedus suurem ja sugulased elavad sagedamini ka koos. Neil on sama päritoluga geeni esinemissagedus suurem. Tuntakse
annaabi.ee 
