Kr.), kes oli Aleksandri ühe tuntuima väejuhi ja hilisema diadohhi Lysimachose väes ohvitser. Lysimachos ise oli lõpuks purustatud, ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest. Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.). Süüria ja Egiptuse hellenistlikud riigid vallutati Rooma poolt alles 64 e.Kr. ja 30 e.Kr. Egitpuse hellenistlikud valitsejad 323-283 e.Kr. Ptolemaios I Soter (Aleksander Suure lähedane kindral, neil oli ühiseks armukeseks hetäär Thaïs; 324 e.Kr. pärslastega abiellumise kampaania käigus sai pärslanna; hiljem oli ta abikaasaks ühe teise diadohhi tütar Eurudiki; neljas naine oli makedoonlanna Berenike) 283-246 e.Kr. Ptolemaios II Philadelphos (Ptolemaios I ja Berenike poeg; abiellus
ja araablaste meditsiinile. - (Otter 1995: 11). 5 2. Haiguste diagnostika Vana-Egiptuses Vanim haiguse kirjeldus Vanim haiguse kirjeldus on V dünastia kuninga Neferirkare hauasambal. Sealt selgub, et ta suri äkki, võib arvata, et surm saabus insuldi või müokardi infarkti tagajärjel. - (Otter 1995: 6) Neferikare püramiid. Patsiendi kliiniline läbivaatlus Vana-Egitpuse meditsiin vaatles inimest kui tervikut, arvestades nii tema füüsilist, vaimset, hingelist ja sotsiaalset osa. Haiguste diagnoosimine Vanas- Egiptuses oli küllalt sarnane tänapäevasele arstlikule läbivaatlusele. Smithi papüüruse järgi algas kliiniline läbivaatlus patsiendi küsitlemisest. Küsimused võisid puudutada ka näiteks seda, kas haigel on vaenlasi või on ta hiljuti sattunud kellegi viha alla. Sellele järgnesid klassikaliste sammudena haige vaatlemine, komplus ning haigete
Benihassani kaljuhauad (allikas: http://www.youregypt.com/eguide/destinations/upperegypt/menya/banihassan/images/ray_benihassan.jpg ) 2.1.3 Uus riik Uue riigi ajastu arhitektuur on palju mitmekesisem. Suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templi juurde viivat teed valvasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid, mis sümboliseerisid kuningavõimu. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed. Orjadel oli templisse minek keelatud. Egitpuse templi sambad olid kaetud värviliste reljeefidega ning hieroglüüfidega. Sfinks (allikas: http://3.bp.blogspot.com/_kkZ5cbpUpLE/TKzKan3GQ-I/AAAAAAAAANU/1Jcb4ekLpcI/s400/egipt.jpg ) Templi põhiplaan oli rangelt nelinurkne ning koosnes kolmest ruumist. Selline templi tüüp püsis kogu Vana-Egiptuse arhitektuuri vältel. Ehitiste seinad olid tavaliselt ülalt ahanevad, mis andis neile suurema vastupidavuse. Ruumi valgusallikaks oli põhiliselt uks. Tavaliselt