Björketorpi sõõri kividest raidkiri ,,väega ruunidest", mis saadavad needuse kaela igaühele, kes peaks selle megaliidi kallale minema. Kirjanduses leidub selgeid viiteid ka sellele maagilisele rollile, mida ruunid etendasid argielus. Islandi saagades kasutatakse neid sünnitusabis, tervise või tõbede toomiseks, sõdalaste võidu andmiseks, tormide vaigistamiseks ja koguni surnute kõnelema panemiseks. Ühes kolmeteistkümnendast sajandist pärineva ,,Egili saaga" loos kirjeldatakse, kuidas kangelan selgitas välja, et neiu ootamatu haigestumise põhjus on tema asemesse peidetud ruunikirjaga vaalakiuses. Saanud teada, et tüdrukul on äpardunud kosilane, pinnib kangelane noormeest nõiakunsti abil ja teeb kindlaks, et tollel polnud tegelikult mõttes midagi halba. Kosilane oli tahtnud kirjutada armuiha äratavaid ruune, kui tegi kirjakunstis algajana ühe lihtsa vea. Saagas jõutakse arukale järeldusele: ,,Ärgu
107 Ristiga märkimise majanduslik kasu ilmneb selgesti kiriku poolt tehtud jõupingutustes lõpetamaks kaubanduslikku läbikäimist mittekristlastega. Nii on paavst Honorius 1221. aastal keelanud oma kirjaga tollal juba katoliiklikku ristiusku astunud soomlasi pidamast kaubavahetust "naabruses asuvate barbarirahvastega", kuna need ahistavat kristlasi. Kaheksa aastat hiljem mõistis paavst Gregorius IX hukka ojamaalased, kes olevat varustanud paganaid kristlaste kiusamiseks vajaminevaga. Egili saagas on kirjeldatud juhtumit, kus paganlik nimikangelane koos oma venna ja kolmesaja kuuekümne mehega läbis prima signatio astumaks kristliku Inglise kuninga teenistusse. Kindlasti pole sarnane võimalus välistatud ka siinsete sõdalaste puhul. Tolleaegses maailmas oli pealike või kuningate, sealhulgas võõramaiste, sõjateenistusse astumine prestiine samm ning suur osa Eesti lähinaabreid 11.12. sajandil vähemalt ametlikult juba ristiusustatud. Üpris kindlalt võib arvata,
annaabi.ee 
