Anatoolias, kust viljelusmajanduse tõenäoliselt ka tõuke sai. Kas see tähendas ka põlluharimist tundva elanikkonna migratsiooni Anatooliast Balkani poolsaarele, pole teada. Peamine põlluharimispiirkond Kreekas oli esialgu Tessaalia (Põhja-Kreeka), kus järgnevalt tõusid suuremate asulatena esile Sesklo ja Dimini. Kuid juba samal VII aastatuhandel harisid põldu ka Kreeta elanikud ja sai alguse asustus Knossoses. IV aastatuhandel levis üha enam vasekasutus ja III aastatuhandet loetakse Egeusel, nii nagu Ees-Aasiaski, juba varaseks pronksiajaks. Varasel pronksiajal tõusis Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja Egeuse saarte Küklaadide jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. Kindlustatud asulad kesksete pealikuelamutega, näiteks Anatoolia loodeosas esile kerkinud Trooja ja kahekordne kivikatusega Lerna residents Lõuna-Kreekas, annavad tunnistust arenenud sotsiaalsest hierarhiast. Mitmed suuremad asulad olid tekkinud ka Kreetal, nende seas jätkuvalt
keraamika algus, mille järgi järgnenud ajajärku nimetatakse sageli geomeetriliseks perioodiks. X sajandist pärineb tumeda ajajärgu teadaolevalt suurim ehitis: pealikumaja või pühamu Lefkandi asulast Euboia saarel, mis oli Kreeka arenenumaid piirkondi antud perioodil. IX sajandist alates näitavad rikkamad hauapanused ühiskonna senisest kiiremat arengut ja suhete taastumist idamaadega. Arhailine periood: VIII VI sajand VIII sajand tähistas kiiret arengut Egeusel: rikkad ülikuhauad, esimesed arheoloogiliselt jälgitavad pühamud (sealhulgas Olümpia ja Delfi), linnaliste asulate kujunemine (eelkõige Chalkis ja Eretreia Euboia saarel, Ateena, Korintos ja Argos), tihedad sidemed Vahemerel, suurejooneline hilisgeomeetriline keraamika. Hiljemalt VIII sajandi esimesel poolel võeti kasutusele alfabeet. Hilisema pärimuse järgi algasid 776 regulaarsed pidustused Olümpias. Kolonisatsioon Vahemerel