seda vaatama. Film meeldis talle ning ta lonkis hotelli poole, vahepeal valele bussile istudes, mis ta vastassuuna viis. Kuna hotellitoa võti jäi talle tasku, siis kõndis ta mööda treppi oma toa poole, kell oli umbes kaksteist öösel. Oma tuppa astudes sai ta soki, ning märkas üles tõstetud kätt liiga hilja, ta peas plahvatasid tähed... Sel ööl toimus postirongi röövimine. Kuriteo paigal märkas üks naine kanooniks Pennyfatherit. Elvira läks oma eestkostja ja advokaadi Richard Egertoni poole. Elvira küsis Richardi käest, kui palju raha tal on, ning kes saab kogu raha, kui ta sureks. Samuti sai tütarlaps teada, et oma kogu vara saab ta kätte alles kahekümne ühe aastasena. Peal nende vestlust helistas Egerton Luscombele, Richard ütles talle, et arvatavasti on Elvira kallim silmapiiril. Luscombe loomulikult ei uskunud teada, aga jättis siiski tähelepaneku meelde. Kanoonik Pennyfatheri majapidajanna Mrs. McRae ootas kanoonikut koju. Ta ei
(Wikipedia) Austen sai teada, et Prints Regent oli üks tema raamatute lugejatest, kellel oli igas mõisas üks komplekt Austeni raamatuid. Seetõttu kutsuti Austen ka printsile külla ning vihjati, et neljas romaan võiks olla pühendatud Prints Regentile. Kuigi Austenile Prints Regent ei meeldinud, ei julgenud ta sellisele pakkumisele ei öelda ning tema neljas romaan ,,Emma'' oligi pühendatud printsile. (Wikipedia) 1815. aasta keskel vahetas Austen oma väljaandja Egertoni välja John Murray vastu, kes andis 1815. aasta detsembris välja ,,Emma'' ja uue trüki romaanist "Mansfield Park''. Uus romaan müüs hästi, kuid teine trükk ,,Mansfield Parkist'' ei müünud. Selle kahjumi tõttu kadusid kõik saadud kasumid ka ,,Emma'' avaldamisest. Need olid kaks viimast romaani, mis avaldati Austeni elu ajal. (Wikipedia) Siis, kui Murray valmistus ,,Emma'' trükki minekuks hakkas Austen kirjutama järgmist
annaabi.ee 
