pakub samal teemal erinevaid arvamusi, kuid tihtipeale puudub sealt täielikult peavoolumeediale omane objektiivsus. Iga tekst on kallultletud mingist kindlast vaatepunktist, ning üritab inimesele tõestada tihti teadusevastast. See tekitab inimestes tihti segadust aga ka soovi leida õige tõde selle kireva infoühiskonna keskmest. Alternatiivmeedia on läbipaistev selles mõttes, et igasugused struktuurid lammutatakse maha ning alles jääv materjal on kõik iseloomustatav egalitarismiga, kus kõik on võrdne ja samaväärne.Sellega soovitakse luua uut kaheastmelist hierarhiat, mis väidab, et meie nägemus on õige ja kõik teine on vale. Samas ei ole kindlat selgekäelist tõde ning lõpuks jõutakse arusaamale, et kõik on halb ja kallutatud. Samas on Eesti alternatiivmeediana ennast reklaamiv Telegram siiski mingitele seiskohtadele kindel, ning pigem suunab lugejat individuaalselt leidma õiget tõde.
mis viitab pigem “juhtivale” või “originaarsele” valitsemisele, nagu näiteks sõnades “monarhia” või “hierarhia”. Demokraatia vastab küsimusele, kes peab valitsema, nimelt “poliitiliselt võrdsete kodanike enamus kas isiklikult või (enamuse) valitud esindajate kaudu”. Sellest tulenevalt on demokraatial kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Neid ei tohi segi ajada demofiilia või palja egalitarismiga. Rikas parlarentarismi põlgav aristokraatlik monarhist võib väga vabalt olla demofiil (ehk kiindunud lihtrahvasse), mitte aga demokraat. Liberalism ei vasta seevastu mitte küsimusele kes, vaid kuidas peab valitsema. Tema printsiip on, et kes ka ei valitseks, üksikkodanik peab saama nautida suurimat, aga ka alati üldisele heaolule kasulikku vabadust. “Nii palju vabadust kui võimalik, nii palju sundi kui hädavajalik.” Liberalismi põhiprintsiip on järelikult vabadus.