Traditionally, Estonia has been seen as an area of rivalry between western and eastern Europe on many levels. An example of this geopolitical legacy is an exceptional combination of nationally recognized Christian traditions: a western Protestant and an eastern Orthodox Church. Like the mainstream culture in the other Nordic countries, Estonian culture can be seen to build upon the ascetic environmental realities and traditional livelihoods, a heritage of comparatively widespread egalitarianism out of practical reasons (see e.g.: Everyman's right and universal suffrage), and the ideals of closeness to nature and self-sufficiency. Estonian culture developed in earnest during the nineteenth-century period of national awakening. Elements of Estonian peasant culture, such as songs and folktales, were brought together by the country's first cultural elite after 1850. Between 1857 and 1861, Friedrich Reinhold Kreutzwald compiled and published the
peremees) tasumine ebavõrdne, võrdne tasu (silm proportsionaalne silma eest) (võimaliku sotsiaalse kahju eest) 11 27. Kirjeldage hüvidekeskset heaoluriiki ja sellega seotud ümberjagamisega põhiküsimus (Strict Egalitarianism-radikaalne egalitarism) Hüvidekeskses heaoluriigis lähtutakse radikaalse egalitarismi printsiibist ehk sellest et kõikidel oleks sama kogus materiaalseid hüviseid (goods) ja teenuseid, teiste sõnadega, kõik peavad olema võrdsed. Vaatamata sellele et see lähenemine on üks kergematest ümberjagamise printsiipidest, temal on kaks pemist probleemi: indeksi probleem ning ajalise raami täpsustamine. Indeksi probleem seisneb selles et neis hüviseid mida jagatakse on vaja kuidagi mõõta
Kihistumine ja klassivõitlus Igas ühiskonnas on omamoodi sotsiaalne kihistumine. Klasside vahel on loomulikud fundamentaalsete ressursside jaotuste ebavõrdsused. Igas ühiskonnas vahetuvad ajapikku klassid. Usutakse kihistumise eri etappidesse. Marxi järgi jaguneb klassivõitluse ajalugu: primitiivne kommunismus, orjandus, feodalism, kapitalism, sotsalismus ja lõpuks kommunismus. Kõigi ühiskondade lõppeesmärgiks on seega jõudmine kommunismusesse. Egalitarianism ja ökonoomne õiglus Proletariaat ehk töölisklass on kaasatud revolutsiooni. Võtab üle kontrolli põhi ressursside ja poliitilise süsteemi üle. Kommunistlik ühiskond ilmub kui klassi vahe on lõpuks kaotatud. Veel pole keegi proovinud kirjeldada sellist ühiskonda, kaasaarvatud Marx. Ühiskond peaks elama Marxi põhimõttel: "kõik oma võimete järgi, ja kõigile nende vajaduste järgi". Kuigi veel pole ükski Teise Maailma riik sellist olukorda saavutanud, jäävad eesmärgid samaks.