maa alal. See on üks muinasjutuline ja hall pärusmõis, mis on väga ilus oma peasaalide ja raamatukogudega. Egaeus on üks unistaja, kes põeb väga rasket haigust, mis paneb teda maiseid asju mitte eriti vaatama vaid ta elab pidevalt oma unistuste maailmas ,milles ta mõtleb ühe uuesti ja uuesti välja uusi seoseid. Ta oli väga veider ja tasane mees, kes teeb endalegi üllatusena halbu tegusid. Berenike on täiesti erinev Egaeusele, ta on tulvil tegutsemislusti, luusis ringi mööda mäenõlvu ja elas muretut elu. Ühel päeval jäi ta aga haigeks. Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult. See puudutas Berenike vaimu , harjumusi ja iseloomu. Ta muutus kõhetuks ja isegi koledaks naiseks. Tõbede seas mida ta põdes oli esmane langetõbi ja teiseks arvati tal olevat sama haigus mis Egaeusel langemine transi, olles oma mõtetes eemal pärismaailmast.
Berenike hambad silma. Tal algab haigushoog ja ta tahab neid hambaid välja kiskuda, mida ta alateadlikult teebki, ilma et ta ise hiljem midagi mäletaks. Ta matab Berenike elusalt ja kuuleb pärast juhtunu kohta teenrilt. ,,Ovaalne portree" peategelane on samuti Egaeus. Teener murrab võõrasse lossi sisse, et haavatud Egaeust katuse alla toimetada. Ta asus lugema ja suunas valguse sellisesse kohta, kus ta märkas neiu portreed. See neiu olu harukordselt ilus. See maal jutustas Egaeusele loo sellest, kuidas neiu maalikunstnikku kohtus, temasse armus ja temaga abiellus. Kunstnik ei pööranud oma naisele tähelepanu, vaid keskendus ainult maailmisele. Seetõttu hakkas neiu ilu kaduma ja ta justkui närtsis. Ta maalis oma lõuendile oma naist, kuid sulgus niivõrd oma maailma, et ei saanud arugi, et kui ta andis viimast lihvi pildile, võttis ta sellega abikaasa elu. Hoopis pildile oli ta elu jäädvustanud. ,,Mõrv Rue Morgue'il" tegelastekson Egaeus ja Dupin