vulkaaniline materjal. • Samuti nimetatakse vulkaaniks pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale Vulkaani ehitus Kus leidub vulkaane? Mis kasu saame vulkaanidest? • Vulkaanide lähedal on viljakad mullad • Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist valmistatakse tööriistu • Vulkaanidega on seotud paljud maavarad(sulfiidsed maagid,väävel) Vulkaanipursked • Vulkaanipurskeid jagatakse kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. • Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. • Efuktiivsed vulkaanipursked on rahulikumad ja ohutumad, kuid võivad tekitada laavavoolusid Vulkaani tekkimine • Vulkaanid tekivad laamade liikumisest ehk Vulkaani purse • https://www.youtube.com/watch?v=BUREX8aFbMs Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan • https://Google.com Aitäh vaatamast!
kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Niisugustele kohtadele tekivad ookeani keskahelikud. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Niisugustele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. PURSKETÜÜBID Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Plahvatuslikud vulkaanid on kõige võimsamad
Orienteeritust tingib kas magma liikumine või ühesuunaline rõhk kristallide kasvu ajal. Laavavooludest moodustunud kivimeile on sageli iseloomulik orienteeritud tekstuuride hulka kuuluv fluidaalne e voolutekstuur (Joonis 3). (1) Kivimi koosnemine vahelduvalt erineva mineraalse koostisega vööndeist annab talle vöödilise tekstuuri. 4.4. Tardkivimite tüübid Tardkivimeid rühmitatakse kahe printsiibi alusel. Magma tardumise sügavuse järgi jagatakse kivimid: · purskekivimiteks (efusiivseteks e vulkaanilisteks kivimiteks); · süvakivimiteks (intrusiivseteks kivimiteks), alajaotusena eraldatakse siinhulgas poolsüvakivimid ja lõhesid täitvad soonkivimid. (1) Ainelise koostise, täpsemalt SiO2 sisalduse järgi jagatakse: · happelised kivimid, kõige SiO2-rikkamad, kuni 75%;
või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel). Moondekivimid tekivad kõigi võimalike kivim- tüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu, aga samuti gaaside ja lahuste toimel maakoores. Rühmade detailsem jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi. 18. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi: · efusiivseteks e. purskekivimiteks · intrusiivseteks e. süvakivimiteks. Intrusiivsete kivimite seas eraldatakse omakorda välja pinnalähedased (subvulkaanilised) ja soon- e. poolsüva- (hüpabüssaalsed) kivimid. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores? Magmaks nimetame kôrge temperatuuri (650-1600°C) ja rôhu (üle 3*108 Pa) tingimustes maakoores vôi vahevöö ülemises osas tekkinud vedelat sulamit, mille
Mineraaliks nim. looduslikku moodustist, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt. Kivimid jagunevad tekkelise päritolu järgi: Tard- ehk magmakivimid settekivimid - moonde- ehk metamorfsed kivimid 2.1.Tardkivimid Tard e. magmakivimid on tekkinud magma hangumisel sõltuvalt jahtumise kiirusest on tardkivimid kas massiivsed (tihedad) või purdsed(poorsed). Massiivsed ehk tihedad omakorda jagunevad efusiivseteks (pinnal) ja intrusiivseteks (süva-). Intrussiivsed e. süvakivimid on tekkinud magma aeglaselt jahtumisel sügaval maakoores selle kihtide surve all. On kristallsed, tihedad, suure survetugevusega ja ilmastikukindlad. Tüüpilised mineraalid: kvarts, so.kristalne SiO2 , päevakivi, vilk Tüüpilised näited graniit Efusiivsed e. purskekivimid on tekkinud magma voolamisel välja maapinna lõhedest on jahtunud tunduvalt kiiremini seega on peeneteralisem ja poorsem (kuna on olnud väiksema
Oma tekketingimustest tulenevalt jaotatakse kivimid: Tardkivimid e. magmakivimid Settekivimid Moondekivimid Tardkivimid Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi: · efusiivseteks e. purskekivimiteks · intrusiivseteks e. süvakivimiteks. Jaotatakse vastavalt nende keemilisele koostisele: · Hapud ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 65...75% ) · Neutraalsed ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 52...65% ) · Aluselised ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 40...52% ) · Ultraaluselised ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 30...40% ) Mida aluselisem on kivim, seda enam on temas tumedama värvusega mineraale. Hapud kivimid on heledamad ja kergemad.
annaabi.ee 
