Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid. Kuid Platoni ideaalriigi valitsemiskorras leidub ka erinevus Spartast. Nimelt kirjeldab filosoof, et valitseja peab omakasupüüdmatuse vältimiseks olema
Kes moodustasid Vabad meessoost Sparta keskuse ja kodanikkonna ? põliselanikud. lähisümbruse elanikud ehk spartiaadid. Kes oli riigi eesotsas ? Strateeg. Kaks kuningat. Milline oli kõrgeim Rahvakoosolek. Rahvakoosolek. riigivõimuorgan ? Kellele kuulus võim Ametnikud, 500 nõukogu. Efooridele, kuningatele, rahvakoosolekute geruuslastele. vaheaegadel ? Kellele kuulus Kohtule. Efooridele. kohtuvõim ? Milliseid valitsemisvorme Aristokraatia, demokraatia, Aristokraatia. esines ? türannia. Kas töö riigiametites oli Jah Ei tasustatud ? Milliseid sarnasusi on Kõrgeim riigivõimuorgan on rahvakoosolek.
annaabi.ee 
