aa a ab ba b bb J uhul kui hulgad A ja B ühtivad, s iis s aame relats iooni es itada suunatud graafiga mi lle tippude hulk on A , ning mi lles on kaar tipus t a tippu b kõigi relats iooni kuuluvate paaride (a,b) korral. Et relats ioon võib s is aldada paare mi lle komponend id on võrds ed, s iis võib antud graaf s is aldada ka s ilmus eid Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon graafi kuj ul. R elats ioone hulkade A= { a1,a2,...am} j a B= { b1,b2,..,bn} vahel s aab es itada ka m × n ma atriks i kuj ul, kirj utades i-ndas s e ritta j a j-ndas s e veergu 1-he kui paar (ai,bj ) kuulub relats iooni j a 0 vas tas el korral. J uhul kui A = B s aame ruut maatr iks i. Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A .
aa a ab ba b bb J uhul kui hulgad A ja B ühtivad, s iis s aame relats iooni es itada suunatud graafiga mi lle tippude hulk on A , ning mi lles on kaar tipus t a tippu b kõigi relats iooni kuuluvate paaride (a,b) korral. Et relats ioon võib s is aldada paare mi lle komponend id on võrds ed, s iis võib antud graaf s is aldada ka s ilmus eid Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon graafi kuj ul. R elats ioone hulkade A= { a1,a2,...am} j a B= { b1,b2,..,bn} vahel s aab es itada ka m × n ma atriks i kuj ul, kirj utades i-ndas s e ritta j a j-ndas s e veergu 1-he kui paar (ai,bj ) kuulub relats iooni j a 0 vas tas el korral. J uhul kui A = B s aame ruut maatr iks i. Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A .
defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. T eoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks ema is es eis va tähts us ega teoree m, mis on enamas t i abiks teoree mi de tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt järelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurg a ümber mõ õt on võrdne s elle kol mnurga külgede s ummag a Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurg a külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimet ataks e tões tus eks . Loogika on vahend tões tus e läbivii mi s eks .
defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. Teoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks e ma is es eis va tähts us ega teoreem, mis on ena mas ti abiks teoreemide tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt j ärelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurga ümber mõõ t on võrdne s elle kolmnurga külgede s ummaga Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurga külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimeta taks e tões tus eks . Loogika on vahend tões tus e läbivii mi s eks .
annaabi.ee 
