1. Vahelduvvool - vool mille korral voolutugevus, pinge ja emj muutuvad perioodiliselt. 2. Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv Ringsagedus - täisvõngete arv 2 sekundi jooksul Periood - ühe täisvõnke kestvus Hetkväärtus - perioodiliselt muutuv suurus (väärtus antud ajahetkel) Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks
2)Mille poolest erineb vabad ja sunnitud elektromagnetvõnkumised?- Vabad EMV tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi pooli, kui kondensaator on eelnevalt laetud;sunnitud EMV tekivad välise perioodilise EMJ abil (näiteks vaheldub vool, mille suud ja suurus perioodiliselt muutub). 3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator 4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus f - tavaline sagedus (Hz) Induktiivtakistuse korral jääb vool pingest maha. Alalisvoolu ahelas indukt. suurendamine ei muuda
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö "Telefoni juhtmepõhine analoogliides" ARUANNE Üliõpilane: Juhendaja: Töö sooritatud: 17.09.09 Aruanne tagastatud ................................................... Aruanne kaitstud ...................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Kasutatavad seadmed Ericsoni digitaalkeskjaam MD 110, analoogtelefonid, multimeeter Velleman DVM850BL, ostsiollograaf Tektronix TDS 2012B, takistusmagasin. 1. Mõõdetud pinged ja arvutatud voolud terminali rahuseisundis ja terminali hõiveseisundis. Mõõdetud: ...
ω=ringsagedus, ωt= faas Need kaks võnkumist ühendatakse 6.Graafikult andmete lugemine ja graafikute modulleerimisseadmes ning saadetakse joonestamine. kõrgsageduslik võnkumine, mis kannab 7.Mida nimetatakse voolutugevuse informatsiooni. Kõige lihtsam modulleerimisviis on effektiivväärtuseks. amplituudmodulatsioon. Vahelduvvoolu effektiivväärtus võrdub sellise 13.Milles seisneb demodulatsioon? alalisvoolu tugevusega, mille puhul eraldub juhist Vastuvõtuantennis tekitavad võnkumisi kõik saatjad. sama aja jooksul sama suur soojushulk kui Sobiva jaama signaali eraldamiseks tuleb võnkeringi oma võnkesagedusmuuta samasuguseks nagu on Io saatja sagedus. Antud juhul tehakse seda vahelduvvoolu puhul. I=
dBm=10logmW, mW=10000=10W, P=I*U, I=5/10=0.5A 76.Kasutades järjestikliidest on vaja edastada N bitti andmeid. RS-232C liidese parameetrid: Kiirus (baut rate)= 38400 võnget/s, Andmebitte näiteks 8 bitti, Stopp bitte 2 voi 1 . Leida mitu bitti edastatakse liinil ja kui palju kulub edastuseks aega. Bittide arv N, kiirus =baud rate, kokku tuleb saata N*8/(8/3)=mingi x bitti. Aega kulub: x bitti/baud rate(sekundites). 77.Leida mürapinge effektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100 Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000 bit/s. Infosignaali (siisnuseline) amplituud on 44.5 V. (+ - 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1 S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W 78.Kõne esitamiseks digitaalkujul kasutatakse juhtmepõhise digitelefoni standardkoodekit G. 711. Kui pika kõne saaks salvestada CD-le kui lugeda Cd
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
