1. Vahelduvvool - vool mille korral voolutugevus, pinge ja emj muutuvad perioodiliselt. 2. Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv Ringsagedus - täisvõngete arv 2 sekundi jooksul Periood - ühe täisvõnke kestvus Hetkväärtus - perioodiliselt muutuv suurus (väärtus antud ajahetkel) Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks
2)Mille poolest erineb vabad ja sunnitud elektromagnetvõnkumised?- Vabad EMV tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi pooli, kui kondensaator on eelnevalt laetud;sunnitud EMV tekivad välise perioodilise EMJ abil (näiteks vaheldub vool, mille suud ja suurus perioodiliselt muutub). 3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator 4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus f - tavaline sagedus (Hz) Induktiivtakistuse korral jääb vool pingest maha. Alalisvoolu ahelas indukt. suurendamine ei muuda
hõiveseisundis. Mõõdetud: Rahuseisund: U1=55V U2=55V U3=0V Hõiveseisund: U1=11,7V U2=8,1V U3=3,6V Takistus: R=71 I=U/R Vool rahuseisundis: I3=0A Vool hõivesesiundis: I3=0,05A 2. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused. Lisada arvutuste aluseks olnud selgitavad skeemid. Telefoniliini takistus R=(55-11,7)/0,05=866 Telefoniaparaadi takistus R=11,7/0,05=234 3.Valimistooni parameetrid ja kuju. Pinge U=444mV - (Effektiivväärtus) ; (1/ruutjuur2)*444=313mV Amplituut U/2 = 444mV Periood T=2,300ms Sagedus F=1/T = 434,8Hz 4. Kutsesignaali parameetrid ja kuju. Pinge U=108V ; (1/ruutjuur2)*108=76V Periood T=39,6ms Sagedus F=1/T=25,25Hz 5. Kõnesignaali parameetrid ja kuju. Vile korral Amplituut U/2= 920mV Periood T=740 s Sagedus F=1/T= 1,351 kHz Vokaali korral Amplituut U/2=180mV Periood T=10,50ms Sagedus F=1/T= 95,24Hz 6. Impulssvalimise signaalid ja analüüs. Ühe numbri pulssimisperiood T=700ms
ω=ringsagedus, ωt= faas Need kaks võnkumist ühendatakse 6.Graafikult andmete lugemine ja graafikute modulleerimisseadmes ning saadetakse joonestamine. kõrgsageduslik võnkumine, mis kannab 7.Mida nimetatakse voolutugevuse informatsiooni. Kõige lihtsam modulleerimisviis on effektiivväärtuseks. amplituudmodulatsioon. Vahelduvvoolu effektiivväärtus võrdub sellise 13.Milles seisneb demodulatsioon? alalisvoolu tugevusega, mille puhul eraldub juhist Vastuvõtuantennis tekitavad võnkumisi kõik saatjad. sama aja jooksul sama suur soojushulk kui Sobiva jaama signaali eraldamiseks tuleb võnkeringi oma võnkesagedusmuuta samasuguseks nagu on Io saatja sagedus. Antud juhul tehakse seda vahelduvvoolu puhul. I=
mW=10000=10W, P=I*U, I=5/10=0.5A 76.Kasutades järjestikliidest on vaja edastada N bitti andmeid. RS-232C liidese parameetrid: Kiirus (baut rate)= 38400 võnget/s, Andmebitte näiteks 8 bitti, Stopp bitte 2 voi 1 . Leida mitu bitti edastatakse liinil ja kui palju kulub edastuseks aega. Bittide arv N, kiirus =baud rate, kokku tuleb saata N*8/(8/3)=mingi x bitti. Aega kulub: x bitti/baud rate(sekundites). 77.Leida mürapinge effektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100 Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000 bit/s. Infosignaali (siisnuseline) amplituud on 44.5 V. (+ - 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1 S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W 78.Kõne esitamiseks digitaalkujul kasutatakse juhtmepõhise digitelefoni standardkoodekit G. 711. Kui pika kõne saaks salvestada CD-le kui lugeda Cd
Elektrivoolu toime inimesele oleneb: vooluliigist, vooluväärtusest, voolukestvusest. Eluohtlik on vool siis, kui see kulgeb läbi inimsese südame ja kutsub esile südame vatsakeste, lihaste kordineerimatu virvenduse. Aju võib verevarustuse katkemist taluda kuni 5min, mis järel saabub surm. Tavalise 50Hz vahelduvvoolu korral võib üldjuhul pidada inimesele ohutuks voolu kuni 10mA. Madalpinge paigaldistes võib inimene sattuda halvimal juhul faaside vahelise pinge alla, mille effektiivväärtus on 400V. Inimese keha takistus on tavaliselt 0,5- 2K ja seega võib läbi keha kulgeda vool 0,2-0,8A, mis on selgelt eluohtulik. Inimene võib pingealla sattuda 2hel viisil: 1.puudutades elektriseadme osa, mis normaal talitlusel on pingestatud.(otsepuude) 2.puudutades elektriseadme või muu seadme pingealdist osa, mis on sattunud pingealla isolatsiooni rikke tõttu.(kaudpuude). Kaitsevõtted ja viisid
annaabi.ee 
