kergesti vee-erosioonile, mistõttu loodusliku taimkatteta alasid liigestavad tihti mitmesuguses arengujärgus olevad uhtorud. Niidusteppides kujunesid lössil sügavad (üle 1,2 m) mustmullad, mille huumusesisaldus on erakordselt suur (kuni 700 t/ha). Need on maailma viljakaimad mullad. Niidustepid on rohukoosluste reas üleminekulüliks mesofiilsete niidu- ja kserofiilsete stepikoosluste vahel. Niitudega seob neid rohundite rohkus, samblarinde olemasolu ja kamardumus, steppidega kevadised efemeroidid ja suvine läbikuivamine. Rohurindes võib eristada siin 3-4 allrinnet. Eri liikide juurestik ulatub mitmesuguse sügavuseni ja kasutab kokku kogu ulatuslikku huumushorisonti. Lehtede ja õite väljakujunemine eri perioodidel tingib koosluse välisilmes aasta jooksul suurt mitmekesisust, rohkete (8-1 1) aspektide vahetumist. Aspekti eristatakse õitsvate liikide järgi, kuid see on ainult arengurütmi erinevuste väline väljendus
Rakuseinte materjalid Fütoaleksiinid. Kallus – taimel vigastatud kohas moodustuv haavakude. Proteiinid. Taime regulaatorained. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele. Taime immuunsus ja resistentsus haigustele. Resistentsused (mehaaniline, keemiline, ülitundlikkuse reakts) Vastuvõtlikkus haigustele. Ülitundlikkuse reaktsioon. Põuakindlust tagavad füsioloogilised kohastumused Kseromorfsus Sukulentsus Efemeerid ja efemeroidid Passiivne põuakindlus V SAMMALDE FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD Sammalde ehituslikud ja paljunemise eripärad ja nendega seotud füsioloogilised erisused võrreldes soontaimedega. Keha eristumine organiteks (vars, lehed) (enamus liikidel) Väiksemate mõõtmetega kui soontaimed Puudub juhtkude (ksüleem, floeem) või esineb see primitiivse algsoone kujul Pole juuri, kinnitumiseks risoidid