FruR on aminohappelise järjestuse homoloogia alusel paigutatud suhkrut siduvate repressorvalkude perekonda (sinna kuulub ka LacI). FruR poolt reguleeritavate geenide regulatoorses alas on konserveerunud FruR-i seondumissaidid. Sõltuvalt sellest, kas FruR seondub reguleeritavate geenide operaatoralale, mis jääb promootorist geeni poole või promootorist ülespoole, ta kas represseerib või aktiveerib vastavate geenide transkriptsiooni. FruR-i efektormolekuliks on kas fruktoos 1-fosfaat või fruktoos 1,6-bifosfaat. Pärast efektoriga seondumist dissotseerub FruR DNA-lt ning selle tulemusena toimub negatiivselt reguleeritavate geenide (glükolüütilised geenid) derepressioon ja positiivselt reguleeritavate geenide (glükoneogeneetilised) deaktivatsioon. FruR-i poolt vahendatud positiivse regulatsiooni puhul aravatakse, et FruR soodustab RNA polümeraasi kontakteerumist promootoralaga. Negatiivse regulatsiooni korral toimib ta analoogiliselt Lac
72 8.3. Transkriptsiooni reguleerimine Bakteris jagatakse transkriptsiooni reguleerimine kaheks: positiivse kontrolli korral regulaatorvalgud aktiveerivad transkriptsiooni ning negatiivse kontrolli korral represseerivad transkriptsiooni. Kuna regulaatorvalgud võivad olla allosteerilised, nende aktiivsus (antud juhul DNA-le seondumine) võib olla reguleeritud efektormolekulide abil. Efektormolekuliks võib olla väga erinev väike molekul nagu näiteks metabolismiraja substraat, produkt, vaheprodukt, alarmoon, ioon jne. Regulaatorvalgu ning efektormolekulide iseloomust tulenevalt saab transkriptsiooni regulatsiooni jagada neljaks alatüübiks: 1. Regulaatorvalk on efektormolekulita inaktiivne, ei seondu DNA-ga 1.1. Positiivne kontroll. Regulaatori ja efektormolekuli seondudes regulaator aktiveerib transkriptsiooni. Efektormolekulita regulaatorvalk ei aktiveeri
annaabi.ee 
