On aga ka liike, mis kasvavad liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Pigem võiks olla muld pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Magnooliale peab valima kasvukohaks päikselise või poolvarjulise 88 ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha. Kasutatakse ilutaimena.Magnooliaid on Eesti tingimustes mõtekas istutada vaid arboreetumitesse ja era-aedadesse huvi- ja efektitaimedena. Kuna see liik kannatab vaid lühiajaliselt ja ainult 12-13 miinuskraadi, pole seda Eestis võimalik kasvatada. Eestis on magnooliad suhteliselt vähe tuntud, kuid hoolimata sellest on mitmed neist meie oludele üsna vastupidavad. Viimastel aastatel on puukoolide valikusse tulnud nii erinevaid vorme kui mõningaid liike. Igihaljad liigid meil vastu ei pea. Noored taimed vajavad Eestis talvekatet, kuid pärast nelja-viit aastat taimed kohanevad ja nende külmataluvus paraneb.
Magnooliate (magnolia) (Joonis 1) looduslikud levilad asuvad Põhja- ja Kesk- Ameerikas, Lääne-Indias ning Ida- ja Kagu-Aasias. Magnooliad on igihaljad või heitlehised puud ja põõsad. Nende karvased suured õiepungad arenevad välja juba sügiseks, et kevadel avaneda. Õied võivad olla valged, roosad või purpurjad, sageli ka lõhnavad. Eestisse sobivad kasvatamiseks vähesed talvekindlamad liigid ja sordid, siiski on neid mõttekas istutada vaid arboreetumitesse ja era-aedadesse huvi- ja efektitaimedena. Eestimaa aedades ja dendraariumites on kasvamas 2-4 m kõrgusi ja rikkalikult õitsevaid Loebneri-, hondo-, sieboldi- ja tähtmagnooliaid (Hansaplant 2013). Joonis 2. Magnoolia (http://worldandhome.blogspot.com/2010_04_01_archive.html) 2.2.2. Magnoolia Tagasilõikamine Magnooliat ei ole soovitatav lõigata. Kui seda siiski on vaja teha, on selleks parim aeg juunis. Kindlasti ei tohiks seda teha aga sügisel ega talvel (november- aprill), kuna