Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes Harvardi ülikooli teadlaste poolt inimsuhteid tööprotsessis
Tegeleb töötajate leidmise, kooitamise, arendamise ja motiveerimisega. 484. 96. Personalijuhtimise olulised eesmärgid Efektiivse tööjõu säilitamine töötajate tasustamine organisatsioonikultuur töötajatevahelised suhted Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine personali planeerimine, valik ja värbamine töö analüüs Personali efektiivuses suurendamine personali koolitus, arendamine ja hindamine 485. 97. Personalijuhtimise põhitegevused 486. Tööanalüüs; Personali planeerimine; Personali värbamine; Personali valik; Personali arendamine; Personali hindamine; Personali tasustamine; Töösuhted 487. 98. Personalipoliitika - organisatsioonis heakskiidetud põhimõtete kogum, millest lähtumine on loomulik kõikidele töötajatele. 488. 99