Avaldises (1.5) võimsuse P asendamisel avaldisega (1.9) saadakse valem keskmise efektiivrõhu MEP arvutamiseks: MEP= fvQHVa,i(F/A) (1.11) Järelikult on vaja suure võimsuse ja pöördemomendi tagamiseks saavutada võimalikult suur MEP- i väärtus. Keskmise efektiivrõhu suurendamiseks tuleb eelkõige parandada mootori efektiivkasutegurit f ja mahtkasutegurit v. Joonis 1.2- Seos keskmise efektiivrõhu ja täiteteguri vahel Efektiivkasuteguri parandamiseks tuleb tagada hea kütuse põlemine silindris, mis omakorda eeldab kiiret põlemislaine levikut soodustavat põlemiskambri kuju. Mahtkasutegur sõltub gaasijaotusfaasidest, sisse- ja väljalaskekanalite geomeetriast, klappide geomeetriast ja põlemiskambri kujust. Põlemiskambri kuju mängib eriti suurt rolli mootori tühjendamisel põlemisproduktidest. Jooniselt 1.2 selgub, et keskmine efektiivrõhk on proportsionaalne mahtkasuteguriga.
Kiire pööretega mootorilt koostatud kahest osast , kepsu alumine pea on säärest eraldi - on on see võimalik saada ainult elektroonse diagnostika seadmega. tehase poolt kaasas komplekt reguleerimisplekke ehk vahetükke, mondivahelisi perioode. Mootori kütusekulu ja efektiivkasuteguri keskmised praktilised nn. tallaaluseid tihendeid. Sellistel mootoritel on võimalik silindri Mootori inditseerimine. väärtused põlemiskambri mahtu ja seega ka surveastet muuta kepsu tallaaluse Olenevalt tehnilistest võimalustest võib võtta mootorilt tööprotsessi tihendi paksuse muutmise teel
annaabi.ee 
