log r1 (3.5) ( h 1 - h 2 ) r2 3.1.3 Empiirilised seosed k määramiseks Ligikaudselt saab filtratsioonikoefitsiendi suuruse määrata ilma otseste katseteta empiiriliste seoste abil lähtudes pinnase lihtsamalt määratavatest omaduste näitarvudest. Üks lihtsamaid ja tuntumaid on Hasen'i valem, mis seob filtratsioonimooduli suurused pinnase efektiivdiameetriga 2 k = Cd10 , (3.6) kus C on tegur, mille suurus sõltub k ja d10 dimensioonidest. Kui efektiivdiameeter d10 on millimeetrites ja k cm/s, siis C=1÷1,5. Hasen'i valem annab rahuldavaid tulemusi kohevate vi kesktihedate puhaste, ilma tolmu ja savilisanditeta liivade puhul. Seos ei arvesta liiva tihedust ega lõimise ebaühtlust.
Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebi- misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m). Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Ta on määratud molekuli efektiivdiameetriga d ja molekulide kontsentratsiooniga n: = 1 / (21/2 d 2 n). 24 Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused või siis kui suur osa vaadeldavatest osakestest omab mingit parameetri (kiiruse, energia jne) väärtust selle suuruse ühikulises vahemikus antud väärtuse ümbruses. Jaotusseadusi uurib statistiline füüsika.
Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebi- misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m). Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Ta on määratud molekuli efektiivdiameetriga d ja molekulide kontsentratsiooniga n: = 1 / (21/2 d 2 n). Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused või siis kui suur osa vaadeldavatest osakestest omab mingit parameetri (kiiruse, energia jne) väärtust selle suuruse ühikulises vahemikus antud väärtuse ümbruses. Jaotusseadusi uurib statistiline füüsika. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest
Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebi- misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m). Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Ta on määratud molekuli efektiivdiameetriga d ja molekulide kontsentratsiooniga n: = 1 / (21/2 d 2 n). Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine (dV > 0) viib aga siseenergia kahanemisele (dU < 0), kui süsteem väljastpoolt soojust juurde ei saa (T dS = 0). Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojus-
5) (h12 - h 22) r2 3.1.3 Empiirilised seosed k määramiseks Ligikaudselt saab filtratsioonikoefitsiendi suuruse määrata ilma otseste katseteta empiiriliste seoste abil lähtudes pinnase lihtsamalt määratavatest omaduste näitarvudest. Üks lihtsamaid ja tuntumaid on Hasen'i valem, mis seob filtratsioonimooduli suurused pinnase efektiivdiameetriga 2 k = Cd10 , (3.6) kus C on tegur, mille suurus sõltub k ja d10 dimensioonidest. Kui efektiivdiameeter d10 on millimeetrites ja k cm/s, siis C=1÷1,5. Hasen'i valem annab rahuldavaid tulemusi kohevate vi kesktihedate puhaste, ilma tolmu ja savilisanditeta liivade puhul. Seos ei arvesta liiva
annaabi.ee 
