Need illusioonid, mida kasutatakse filmides või televisioonis, et näidata välja mõeldud asju, kutsutakse eriefektideks. Eriefektid jaotatakse optilisteks eriefektideks ning mehhaanilisteks eriefektideks. Mehhaanilisi eriefekte tehakse tavaliset filmimise ajal ning selle tegemiseks kasutatakse igast rekvisiite ja pürotehnikat. Luuakse tuult, vihma, udu, lund, pilvi, jne. Mehhaaniliste eriefektide näited on auto, mis sõidab ilma juhita või maja lastakse õhku. Optilistes efektides (kutsutakse ka fotograafilisteks efektideks) kasutatakse tehnikaid, milles pilti muudetakse pärast filmimist arvutis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect) Alates 1990-datest on arvutis tehtud eriefektid esiplaanile jäänud. See annab filmitegijatele parema kontrolli filmis toimuva üle ja annab võimaluse teha paljusid efekte palju ohutumalt ja isegi kui tehnoloogia sisse tuleb, on see odavam. (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect)
Paralüüs sõltub sariini kontsentratsioonist õhus ja ajast, kui kaua inimene on mürgises keskkonnas olnud. Sariiniga nakatunul esineb üldjuhul suur süljeeritus, kontrollimatu higistamine, oksendamine, peapööritus, teadvuse kaotamine, järsud hood nagu tugevad krambid, paralüüs ja suure mürgituse tagajärjel surm. 1.2.3.2 Somaan Värvitu ja peaaegu lõhnatu vedelik. Kuulub närvi-paralüütiliste mürkide klassi. Paljudes toimingutes ja efektides väga sarnane sariiniga. Somaani püsivus on mõnevõrra suurem kui sariinil; inimorganismile mõjub see ligikaudu 10 korda tugevamini. 1.2.3.3 V-gaasid Esindavad vähelenduvaid vedelikke väga kõrge keemistemperatuuriga, seega ka nende püsivus on mitmeid kordi suurem kui sariinil või somaanil. Samuti nagu ka eelnevad kuulub närvi-paralüütikute alla. Mõnede välismaa allikate väitel on V-gaasid 100 kuni 1000 korda
annaabi.ee 
