Kevadel võtab mulla soojenemine rohkem aega ja aega oodata pole, samas kevadel muld soojeneb kiiremini. Kevadel taimejäänuste lagunemine võtab mullast toiteaineid, mida on vaja kultuurtaimedele juba. Künnisügavuse määrab ära huumuskihi paksus, mis on Eestis 18-25cm. Sügavuse suurendamine on kulukas, sest 1cm võrra suurendamine nõuab 5-7% energiat. Künni viisidest on olemas eeviisiline, silekünd ja ringkünd. Väljaotsa põllul kasutatakse eeviisilist kündi, kus põld jaotatakse ristkülikuteks, kus vahelduvad kokkukünnil ja lahkukünnil eed. Kündi alustatakse kokkukünni eega. Kusjuures kokkukündi alustatakse lahkukünniga, sest vastasel juhul jääks 70cm riba kündmata. Künni teostamisel tuleb jälgida, et kokku ja lahkukünni eed ei satuks kokku eelmise aasta eedega.
Põldudel esineb küllalt sageli mitmesuguseid takistusi (elektri ja sideliinide mastid, kivikuhilad jms.) vajalik on selliste takistuste ümbruse lahtikündmine enne põhikündi. Seda tuleks teha põhikünnile istisuunas. Märgistada tuleks ka pöörderibade piirid 8...10 cm vaokestega. KÜNNIVIISID Künniviisi valik sõltub põllu suurusest, reljeefist ja konfiguratsioonist. Valdavalt on kasutusel tavaadrad. Seetõttu kasutatakse ka põhiliselt ribas ehk eeviisilist kündi. Taolise künniviisi kasutamisel jaotatakse põld võimalikult ühelaiusteks ristkülikukujulisteks ribadeks ehk eteks, mis küntakse kas kokku või lahku. Künniriba laiuseks võiks valida 40 adra töökäiku. Eeviisilise künni puuduseks on see, et pöörderibadel tallatakse muld märgatavalt tihedamaks kui ülejäänud põllul. Tulemuseks on saagikuse vähenemine 10...15%. Ka jääb põllule palju kokku- ja lahkukünni vagusid, mis raskendavad progressiivsete tehnoloogiate kasutamist
annaabi.ee 
