pikemapoolsete nisadega, et järglane saaks võimalikult lihtsalt ja piisavalt piima imeda. Hobuse udaral on kaks poolust ja kaks nisa. 2.11 Jäsemed Jäsemeid hinnatakse nende luude, lihaste, sidemete ja kõõluste tugevuse järgi. Nad peavad olema õige seisu, lihastuse ja pikkusega. Esijäsemeid hinnatakse eestvaates seisu ja külgvaates seisu järgi. Eesvaate seisu vead on harkjalgsus, koondjalgsus, x-jalgsus või o-jalgsus. Külgvaate seisu vead on eetsine, taatsine, eesrandmene ja tagarandmene seis. Tagajäsemeid hinnatakse tagavaates seisu ja külgvaates seisu järgi. Tagavaate seisu vead on kitsas, harkjalgne, kooskandne ja koosvarbaline seis. Külgvaate vead on eetsine, taatsine ja saabeljalgne seis. Sõrgatsit hinnatakse maapinnaga moodustuva nurga järgi, kas siis normaalne, pehme või püstine. Sõrgu ja kapju hinnatakse kuju ning tugevuse järgi, kas siis normaalsed, püstised, teravad ja lamedad
Bolonja koer Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer, üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti vastu pead hoiduvad. Ta silmad on ümmargused, suured, otsesed ja veidi pungis. Hambad on tal valged. Normaalne on käärhambus. Tal võib ka olla taatsine või eetsine hambumus. Nõrga pigmendiga ninapeegel ja mokad. Bolonja koeral on pikk kere. Jaapani tinn Arvatakse, et see koer põlvneb Hiinast ja on suguluses pekingi paleekoeraga. Rahvas pidas neid koeri kaheksandal sajandil Jaapanis jumala lemmikuiks. Jaapani tinn on populaarne ja hinnatud kogu maailmas. Nad on sõbralikud, õrnad, väikesed, ja julged koerad. Värvuselt on levinud mustade laikudega valged koerad. Laigud võivad olla ka pruunid ja punakaspruunid, kuid nad peavad olema selgepiirilised
annaabi.ee 
