1. Alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Sünteetiline piiritus - Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks ...
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõ...
Ketoonid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks
Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) C6H5COOH Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketooni saab üldiselt esitada valemiga R1(CO)R2. Karbonüülrühma süsiniku sidemed kahe süsiniku aatomiga eristavad ketoone karboksüülhapetest, aldehüüdidest, estritest, amiididest ja teistest hapnikku sisaldavatest ühenditest. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Karbonüülrühma kõrval paiknevat süsiniku aatomit kutsutakse -süsinikuks. Vesiniku aatomeid, mis on selle -süsinikuga ühenduses, kutsutakse -vesinikeks. Füüsikalised omadused Karbonüülrühm on polaarne, mistõttu ketoonid on polaarsed ühendid. Karbonüülrühmad seonduvad veega vesiniksidemete abil, mistõttu ketoonid on vees lahustuvad. Ketoonid on vesiniksidemete vastuvõtjad, kuid mitte tekitajad
Kõik eespool nimetatud monosahhariidid on looduses väga levinud. Nagu hiljem selgub, esinevad fruktoos, eriti aga glükoos, põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on neid puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur (glükoos) ning puuviljasuhkur (fruktoos). Sahhariidide korral nimetatakse eetreid glükosiidideks. Niisiis on glükosiidid üks eetrite alaliike. Glükosiidid on eetritest vähem püsivad. Nad moodustuvad kergesti hapete kui katalüsaatorite manulusel ja seepärast ka hüdrolüüsuvad hapete toimel kiiresti. Käelisus Paljude ühendite vasak- ja parempoolsus on üldine loodusnähtus, mis esineb ka molekulidest kõrgemal tasandil. Seda nimetatakse käelisuseks ehk teaduslikult kiraalsuseks. Disahhariidid Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe
annaabi.ee 
