Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Tavasoomlasele on palju olulisem, kas jäähoki MMi võidab Soome või Rootsi, kui see, kas Nokia turuväärtus on suurem kui Ericssoni oma. Spordi rahvuskesksuse tõttu peavad riik, rahvas ja ettevõtjad erakordselt panustama selleks, et tuleks tulemusi. Väikeriigid eriti. Telia tippjuhid ütlesid pärast seda, kui EMT logo oli Rootsi parima vaadatavusega eetriajal praktiliselt 1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt oli ja lõpuks ka võitis. Äriettevõtte investeeringul sporti on ettevõttest sõltumatult omad riskid (sportlase ebaõnnestumine, aga ka võimalikud dopinguskandaalid jms), kuid riski pöördvõrdelisuse tõttu tulususega võib võit olla palju suurem kui mõne muu turundustegevuse puhul
piiranguteta telerivaatamine ja väga varajane arvutikasutus (3- 4 aastaselt) on hilisema hasartmängusõltuvusega positiivses korrelatsioonis. (Oja, 2011, 16.) Millised võivad olla telepildi varjatud mõjud, mida meediakorporatsioonid vaatajate sidumiseks läbi viivad, näitab Jaapani populaarse animesarja ,,Pokemon" 38. osa ümber toimunu (Oja, 2011, 17). 1997. aasta detsembris ilmnesid Jaapanis järjekordse osa eetriajal sadadel lastel umbes 20 minutit peale seeria algust erinevad haigusnähud. Lastel hakkas halb, nad vaevlesid peavaludes, oksendasid, esines ka krampe ja pisaratevoolu, raskematel juhtudel isegi teadvusekaotust. Väidetavalt kannatas mitmesuguste haigusnähtude käes üle kuuesaja 3- kuni 20-aastast last ja noorukit, neist üle saja olid veel päev hiljemgi epilepsia-laadsete sümptomitega arstide kontrolli all. Haigestumise