Enamikus Euroopa riikides ei kehti kohalikel valimistel kodakondsuse nõue. 2. Valimised on vabad. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalsel parteil ja kodanikul. Hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada, valimispäeval on keelatud valimispropaganda, valijate hirmutamine või meelitamine. 3. Oluline on tagada kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Avalik-õiguslikus meedias saavad parteid tasuta võrdse eetriaja. Riigilt kandideerinud parteidel ja üksikkandidaatidel nõutaks kampaania finantsaruannet. Valimise ühetaolisus tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed ning igal valijal on ainult 1 hääl. Valimiste etapid: 1. Valimiste ettevalmistus. Perioodi sisuks on eesseisvate valimiste õigusliku aluse täpsustamine. 2. Valimiskampaania. Toimunud parteide kongressid, kus kinnitatakse valmisprogramm. Algab valimisreklaam. Sotsioloogid korraldavad avaliku arvamuse küsitlusi
seetõttu erinevate vaadete esitamise võimalus kahaneb. Riigil peaks siin olema kohustus sekkuda, nähes ette vahendeid, mis tagaksid meedia tasakaalustatuse. Info levitamine eeldab selleks sobivate vahendite olemasolu. Kui inimesel puudub võimalus oma ideede andmiseks üldlevitatavatesse meediaväljaannetesse, on sõnavabadust teatud määral häiritud. Ometigi ei saa sõnavabadusest tuleneda igaühe õigus nõuda endale eetriaega või ajaleheruumi. Põhjuseks on asjaolu, et eetriaja ja ajaleheruumi pakkujad on omakorda sõnavabaduse poolt kaitstud (nad võivad autonoomsete subjektidena otsustada, millist infot levitada ja millist mitte).21 19 RKTKo 3-2-1-17-05 Riigikohtu kohtulahendite register 20 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 317 21 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 314 11 KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
