omamoodi ,,mittemidagiütlev keel" ja kus reklaam puutub kokku elutõdede ja tähendusega, seal ta tühistab nende mõtte. Kelle huve ja milliste mehhanismide kaudu esindab a) kommertsmeedia; b) avalik-õiguslik ringhääling? NB! Selle küsimusega on segadus.... a) kommertsmeedia: ?? b) avalik-ringhääling (meedia): esindab reklaami tellijate huve, korraldab mingil määral tsensuuri eetriaegade müümise üle, milliste reklaamide/sõnumite jaoks eetriaega müüa, milliste jaoks mitte; raha peal väljas, st hoiavad suuri kliente, kes pidevalt midagi reklaamida tahavad ja on väga võimukad (kes põhimõtteliselt dikteerivadki ringhäälingule, mida näidata ja mida mitte), tõrjuvad kliente, kes võiksid ohustada tähtsamate suurklientide huve Miks ei ole Lasni meelest Ameerikas sõnavabadust? Tavalised inimesed on kotanud mõjuvõimu
normaaltingimustes Lihtaktsiatel on investeerimisrisk ja ka turuhinna kõikumine kõrgem kui eelisaktsiatel. Seega autori arvates tuleks võimaluse korral pigem investeerida eelisaktsiatesse. 1.3 Teise järgu aktsia Seitsmekümnendatel kui Canadian Radio-television and Telecommunications Commission hakkas asutama uusi meedia ja telekommunikatsiooni ettevõtteid, tõusid esile teise järgu aktsiad. See toimus nii rahaliste puuduste pärast, sest eetriaegade litsentsid nõudsid suurel määral kulutusi ning sellel ajal oli paljudes riikides võõromandi piirangud. Siis jõutigi lahenduseni, kus Kanada firma omandas kontrolli, kuid samal ajal ei olnud uutes ettevõtetes enamusomanik. (19) Teise järgu aktsia tähendab seda, et ettevõtte on emiteerinud kahte erinevat klassi lihtaktsiaid. Üks klass on hääleõiguslik aktsia ja teine klass on ilma hääleõiguseta. See tähendab seda, et firma
annaabi.ee 
