ülesehitus. (Aava, Katrin 2003: 49-50) Üldiselt kasutab demagoogilisi võtteid demagoog ehk isik, kes avaldab mõju inimeste tunnetele, nende arvamustele ja/või varasematele teadmistele, et kehtestada enda võim või kindlustada enda võit. (Cut the Knot) Enamasti kasutavad poliitikud demagoogiat ja demagoogilisi võtteid, jättes argumenteerimise kõrvale. Demagoogia puhul jäetakse alati mingi osa tõest rääkimata. Üldiselt tuginetakse inimese veenmisel eetosele, logosele ja paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43) Logos põhineb inimese veenmisel sõnade ja argumentide abil. Logose peamiseks osaks on loogika, mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest (Aava 2003: 43). Kasutatakse fakte, et toetada enda argumenti – need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid
viisakas. Probleemid tekivad, kui suhtlevad inimesed, kes hindavad W väärtust erinevalt sagedasem kultuuride vahel. Strateegiad olemas peaaegu kõigis kultuurides, erinevus nende kasutussageduses ja olukordades, kus neid kasutatakse. Sageli kasutatav strateegia konventsionaliseerub/"banaliseerub" (nt komplimendid Ameerikas). Siiski see, mis kultuuris on konventsionaliseerunud, viitab kultuuri üldisele eetosele. Viisakussüsteemid (Scollon ja Scollon) siin R väärtust ei arvestata! Sümmeetrilised viisakussüsteemid (Scollon ja Scollon) + D -P (vastastikune negatiivne viisakus) *___________________________* -D -P (vastastikune positiivne viisakus) *__________* Asümmeetriline (hierarhiline) viisakussüsteem +P +D Ülemus positiivne viisakus