-11. saj. 10. saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 16. Kirjelda lühidalt eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpus? Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkisid tülid ja vastastikused rööv- ja sõjakäigud. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega nad kujutasid ohtu eetlaste iseseisvusele. 17. Iseloomusta eestlaste muinasusundit? (märksõnad; kirjelda) Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Metsa ei kardetud, sest seal elasid haldjad jne. 18. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu suurust 21. saj. lõpus? (arutle) Asustus tihenes ja külad kasvasid. Rahvaarv ulatus 150 000 200 000 inimeseni. 19. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie
ajaks eestlaste enesetunne ja eneseväärikus.taasiseseisvunud presidendi üle Kitsamalt vaadates tõi ta au eesti loometegelastele ningvaimueliidile. Lennart merd jääb meenutama "Hõbevalge" Hõbevalge on reisikiri tuulest ja muinasluulest. See raamat nägi esmakordselt ilmavalgust 1976. aastal. Teoses arutletakse eestlaste ja teiste läänemere elanike mineviku üle poolteaduslikult poolfantaasialikult. Paljud eestlased arvavada, et on tegu ühe meisterlikuma käsitkusega eetlaste minevikust. Zanri poolest on tegemist reisikirjaga. Mis püüab ettte kujutada elu läänemere kallastel Põhilisemad teemad Hõbevalges on mere tähtsus kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ning olemuse peamine vormija, Kaalijärve meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, meie pealinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel ajast aega. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal (põhiliselt
Nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimesed tegid halba loodusele, siis võis see kätte maksta. Looduobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Loodust peeti omataoliseks. Muinaseestlased ei pidanud ennast looduse valitsejana. Vees, maas, metsas ja kodus olid omad vaimud, haldjadKoduhaldjaid austati ja kostitati, neid peeti väikejumalateks. Nt T. õnn, Peko, Taara, Uku. Eestlastel oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid nn kõrgjumalaid see oli eetlaste usundi eripäraks. Vaimude, jumalate ja haldjatega oli vaja hästi läbi saada, selleks ohverdati neile ande. Ohverdamiseks olid kindlad paigad (hiied, puud, kivid jne). Pühadeks puudeks olid tammed, pärnad. Hiiepuu alla ei lastud isegi loomi. Ohvrikivid olid õõnestatud kas looduslikult või kunstlikult. Ohverdamiseks püha päev oli neljapäev. Ennustati tegevuste tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis
hunnik kadunud - see oli tegelikult nôid, kes nüüd kodus surma ootas. Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku, kuid ainult istuvad üksteisest kümne sammu kaugusel ja Hans loeb luuletusi. Vastu hommikut lähevad nad koju. Lumememm teab tôde, kuid ütleb Hansule ainult, et tüdruk, kellega ta kohtus, armastab teda ja sulab ära. 26. november - Ott joob koos Luisega veini. Ints on ka seal, aga joob härra konjakit ja räägib, et Kalevipoeg oli eetlaste jumal, aga Jeesus tappis ta selja tagant ära. Tuleb Jaan ja toob Luisele pisikese piruka, mis on väga loppis. Ott murrab selle aga pooleks ja hakkab kisama, et see on sitta täis. Jaan üritab valetada, et see on shokolaad, kuid Luise hakkab karjuma ja laseb Otil selle piruka Jaanile suhu toppida. 27. november - Hans magab peaaegu terve ööpäeva ja otsustab siis preili ka päeval üle vaadata. Rakendab hobuse ja sôidab môisa poole, kuid avastab, et
see oli tegelikult nôid, kes nüüd kodus surma ootas. Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku, kuid ainult istuvad üksteisest kümne sammu kaugusel ja Hans loeb luuletusi. Vastu hommikut lähevad nad koju. Lumememm teab tôde, kuid ütleb Hansule ainult, et tüdruk, kellega ta kohtus, armastab teda ja sulab ära. 26. november - Ott joob koos Luisega veini. Ints on ka seal, aga joob härra konjakit ja räägib, et Kalevipoeg oli eetlaste jumal, aga Jeesus tappis ta selja tagant ära. Tuleb Jaan ja toob Luisele pisikese piruka, mis on väga loppis. Ott murrab selle aga pooleks ja hakkab kisama, et see on sitta täis. Jaan üritab valetada, et see on shokolaad, kuid Luise hakkab karjuma ja laseb Otil selle piruka Jaanile suhu toppida. 27. november - Hans magab peaaegu terve ööpäeva ja otsustab siis preili ka päeval üle vaadata. Rakendab hobuse ja sôidab môisa poole, kuid avastab, et Vanapagan on
annaabi.ee 
