Kas Nõukogude korra kehtestamine Eestis 1940. a oli Eesti rahva soov või okupatsioon? Nõukogude korra kehtestamine Eestis ei olnud minu arvates rahva soov vaid okupatsioon, sest see mängiti kui näitemäng läbi. Kui seda poleks saavutatud niisama, oleks seda tehtud võimuga, sest käis rahva terroriseerimine. Kõigepealt esitati 16. juunil 1940 Eestile ultimaatium, 17. juuni saabusid Nõukogude väed Eetisse ja Eesti okupeeriti. Juulis 1940 valiti korraldati valimised riigikogusse, need valimised ei olnud vabad, sest need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90% häältest, mis ei ole eriti reaalne, sest hääli võltsiti. Minu arvates ei oleks rahvas soovinud selliseid elutingimusi, nagu saadi Nõukogude Liiduga, sest rahvas ikka mingil määral teadis mis elu seal on. Majanduses toimus natsionaliseerimine, mis tõi endaga kaasa
Eesti talunaine lapsega) · Ernst Hermann Schlichting (Nt. Tütarlaps oma sünnipäevakinke vaatamas) · Lorenz Heinrich Petersen (Nt. Talupojad tantsimas) 4.Eesti rahvuslik kunst tekkis 19. saj. keskpaigas. See oli Eesti kodanliku rahvuse kujunemise, rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahva iseteadvuse kasvu aeg. Baltisaksa kunstielust eraldi hakkas arenema Eesti kunstielu. Eduard Wiiralt sündis (1898) Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eetisse, Tallinnas asus poeg õppima Tallinna Kunsttööstuskooli. Seda kooli ta ei lõpetanud, sest peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Sõja ajal oli tal esimene kunstinäitus. 1919. aastal hakkas vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, 1920. aastal pühendus kunstile. 1924 lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina, sams koolis oli ta natuke aega ka õpetaja ja 1925. aastal koklis Wiiralt Pariisi, samal aastal valiti ta Pariisi sügissalongi liikmeks. II
• 1904. aastal sõites aurikuga Volgal tutvus sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega abiellus sama aasta sügisel. Nende perekonnas sündis kolm last – pojad Konstantin (1906), Eugen (1908) ja tütar Eliisabet (1910). • Kommunistide võimuletulekuga 1917. aastal süvenesid ka Kappide perekondlikud lahkhelid, mille tulemusel abikaasa Marie lahkus Kapi juurest koos poja Konstantiniga, jättes noorema poja Eugeni ja tütre Eliisabeti isa juurde. • 1920. kolis tagasi Eetisse. Teda kutsuti "Estonia" teatri dirigendiks. Seal ta tegutses kuni 1924. aastani. • 1924. aastal loobus dirigendi kohast ning pühendus heliloomingule. • 1925. saab professori tiitli ning töötab pedagoogina Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis. • 1927. aastal abiellub Kapp teistkordselt – Gertrud Ruckteschelliga, kes oli lõpetanud Peterburi Konservatooriumi pianistina. • Pärast Eesti teistkordset okupeerimist nõukogude vägede poolt, vabastati A. Kapp
Soomest tuli kautlasse luuregrupp erna tegemist eestlastega Metsavendadele korraldati pidevalt haaranguid Juulis toimus uus sakslate pealetung eestis 28 august 1941 jättis punaarmee tallinna maha Uusokupatsioon Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid Paljud eestlased astusid vabatahtlikult saksaväeükstusetesse Sakslased ei lasknud eestis oma riiklust taastada(Eestlasi sooviti saksastada) Vangistati komunistidega koostööd teinud inimesi Hukati umbes 7000 esstlasi Eetisse rajati koondus laagrid Koguti saksaarmee jaoks riideid, metalli, metsamaterjali, tarbe ja toidu kaupadele olid kaardi süsteemiga Saksa sõjavest pääsemiseks põgeneti soome Paljud eesti kultuuri tegelased koondati Jaroslaviriiklikusse kunstiansablitesse Venemaal moodustati eestlastest rahvus väeossa, kutsuti 8. Eesti laskurkorpus Sõjategevus eestis 1944 1944 aasta algul purustati saksa väed kes piirasid lenningradi Saksa väed hakkasid taanduma läti suunas
annaabi.ee 
