Leopold kirjeldab gruppi A, kes suhtub maasse kui maapinda ning soovib sellest üksnes kasu lõigata. Grupp B näeb aga maad elustikuna ning mõistab/näeb selle funktsiooni ka laiemalt. Näiteks seda, et süsteemi toimimiseks on tarvis võimalikult suurt bioloogilist mitmekesisust, sest mida liigirikkam on kogukond, seda stabiilsem ta on. 5.) Milles seisneb Leopoldi poolt välja pakutud maa eetika? Millise kriteeriumi alusel saab langetada eetilisi otsuseid? Eetilisis otsuseid tuleb langetada lähtuvalt kogukonna (ehk bioloogilise koosluse, mille hulka kuulub ka inimene ning kõik teised elusorganismid ning muld jt eluta objektid) heaolust. Õige otsus hoiab tasakaalus troofilisi tasemeid läbivat energiavoogu ehk ei kuluta rohkem, kui saada on ning ei riku liikide vahelist tasakaalu neid hävitades (hoiab bioloogilist mitmekesisust), kuna igal liigil on kogukonnas täita oma kindel roll. Ning eetiline otsus on väär kui see on vastupidine eelmainitule.
seda printsiipide süsteemi tunnistab ja selle alusel toimib, kuid ometi nõuab selle süsteemi järgi toimimine seda, et mõned inimesed sooritaksid mittekasutoovaid tegusid." Eetika rakendamine igapäevaelus: · Eetika on valdkond, mille keskmes on inimene ja tema valikud kaalutakse argumente, miks tuleks käituda ühtmoodi ja mitte teisiti. · Eetiline otsustus toetub arutlusele selle üle, kuidas tuleks eetilisis printsiipe konkreetses situatsioonis tõlgendada. EETIKATEOORIATE JAOTUS · Tagajärje-eetika e teleoloogiline tegu hinnatakse selle tagajärje e hüve järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Egoismieetika e eetiline egoism o Utilitarism · Kohuse-eetika e deontoloogiline arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Teo tagajärg ei mõjuta teo moraalsust · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi, mida ma peaksin