oleks meie ümber sõpru ega armastust. Usun, et vahel vaja tõde varjata, et õnnelik olla. Jääb järele vaid vooruseetika. Pean tunnistama, et just see teooria tundum mulle neist kõigist, parim ning õigeim. Kui ma peaksin siiski kirjeldama enda olemust nende eetikateooriate põhjal, siis usun, et minus on kõige rohkem külgi, mis vastavad just vooruseetikale. Leian, et selles teoorias on tükike kõikidest eelmainitud eetikateooriatest. Olen inimene, kes püüab oma eesmärke saavutades käituda nii nagu peaks. Olla piisavalt isekas, sest mu eesmärgid on mulle olulised, kuid samas jääda siiski piiridesse, mille seab moraal. Käituda inimlikult ja kohusetundest lähtuvalt, kui see on vajalik. Varjata midagi, kui leian, et see midagi pole olulisem kui mu eesmärk. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte teha õigeid asju, vaid omada ka õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone ning pole oluline, kas
kui hästi me tuleme toime muutustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. (Medar, 2010) Rolliteooria abil on võimalik käsitleda lojaalsuskonflikti. Lojaalsuskonfliktid ei tulene erinevatest eetikateooriatest, vaid sellega seotud lojaalsust mõjutavatest teguritest. (Juhanson, 2016) Noorte lojaalsus on seotud omavahelise gruppi kuulumisega ja nende grupiliidritest. Antud juhul tekkis noortel lojaalsuskonflikt, sest nad otsustasid enamuse mõjul mitte teavitada kiirabi. Määravaks sai hirm karistuse ees. Selle asemel, et Toomasele abi osutada, nad viisid ta välja ja jätsid üksi tänavale. Kogu noorte grupp allus „juhtfiguuri“ korraldustele. Grupi reflektsioon
annaabi.ee 
