Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism: · teooria, mille järgi eetikamõisted on defineeritavad faktimõistete kaudu, st. eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele nagu nauding, õnn, kasulikkus, aktiivsus jne · moraali hinnatakse maiste väärtustega eetiline hedonism eetilise naturalismi üks versioon; väidab, et hüve ehk hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele. George Edward Moore: · mittenaturalismi rajaja · väidab, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. · On intusitionist HEA suhtes, määratledes selle kui lihtsa analüüsimatu omaduse. Mittenaturalism teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil.
· Naturalismi järgi saab väärtusväiteid määratleda faktiväidete kaudu. · Fakt empiiriliselt verifitseeritav väide (näit. Juku spikerdas) · Väärtus hinnangulause kaudu väljendatud väärtushinnang (näit. spikerdamine on väär). · Kui esitame väärtusotsustuse, anname millelegi hinnangu. Naturalismi versioonid Eetilise naturalismi üheks versiooniks on eetiline hedonism, mis väidab, et Hüve ehk Hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele. Mõned naturalistid räägivad moraali sisust ,,inimõitsengu edendamise või ,,inimese kitsikuse leevendamise terminites. George Edward Moore (1873 1958) · Inglise filosoof · Mittenaturalismi rajaja · Teoses Principia Ethica (1903) väidab ta, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada.
annaabi.ee 
