juurutamisel, so kirurgiline e topograafiline anatoomia (Vesalius lõi kõigest kirjeldava anatoomia, mis vaatleb organismi elundsüsteemide kaupa). Pirogovi anatoomia vaatab elundeid nende omavahelises seoses. Pirogov võttis ka kasutusse jäiga (tärklise)mähise luumurdude fikseerimiseks (1837). Tartus õppides pööras suurt tähelepanu veresoonte kirurgiale, eksperimenteerib (üks esimesi kirurge-eksperimentaatoreid), kasutas Venemaal esimesena eeternarkoosi. 19. sajand oli psühhiaatrias klassifitseerimise ja teaduslike meetodite juurutamise sajand. Tartu ülikoolis aastail 1886-1891 töötanud Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (1856-1926) on üks neist, kes annab panuse vaimuhaiguste klassifikatsiooni täiustamisele, käsitledes esmakordselt omaette haigusena skisofreeniat (1896). Võibolla Tartule tunnustust toonud metoodilisest eesrindlikkusest lähtuvalt seisneb Kraepelini panus aga ka eksperimentaalsete
1805. a kasutati eetrit USA-s kopsupõletiku raviks (sissehingamisel vähendas valusid kopsus). Väidetavalt juba 1842. a olla eetrit operatsioonil valuvaigistina kasutanud C. W. Long (jõudis eetri juurde nn "ether-frolics õhtutel"). Kahjuks ei avaldanud ta oma tulemusi enne 1848. Seega jõudis au endale kahmata dr. William Morton (1819- 1868), kes tegi 1846. a ajalukku läinud operatsiooni (avalik demonstratsioon), kus kasutas eetrit ning sealjuures ka enda ehitatud instrumenti eeternarkoosi andmiseks (vihje selle konstruktsiooniks olevat andnud keegi keemik, Ch. Jackson). Morton eraldas patseindi kaelalt ja lõualuust kasvaja. Mortonil tuleb pikalt võidelda oma (kaheldava) õiguse eest olla esmaavastaja. Tal on ka paras annus ärivaistu näiteks salgab kaua informatsiooni sellest, et peamine toimeaine tema ,,rohus" on eeter. (Autori- ja patendiõiguste üle võitlemise käigus kasutati ka alatuid võtteid, ehk siis lihtsalt mustamist
annaabi.ee 
