laguunitekkelisi soid. Esimesed sood tekkisid valdavalt arumaade soostumise tagajärjel. 20. Kuivendusvõrgu ja –süsteemi mõisted ja koosseis Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Kuivendussüsteem - maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Ühte kuivendusvõrku võib kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb: põhivõrguks detailvõrguks piirdevõrguks. 21. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Metsastamisele kuuluvad jääksood, mille pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas.
KUIVENDUSVÕRGU JA KUIVENDUSSÜSTEEMI MÕISTED JA KOOSSEIS. Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Maa-ala, mida kuivendusvõrk hõlmab, nimetatakse kuivendusobjektiks. Selleks võib olla veejuhtme valgala, majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Eesvooluks ehk suublaks võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud
Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt Vett raskesti läbilaskev muld 7) KUIVENDUSVÕRGU TEHNILISED NÄITAJAD KUIVENDUSVÕRGU all mõistame teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reeguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Kuivendusvõrgu koosseisus olevate veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. EESVOOLUKS E SUUBLAKS võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. KUIVENDUSSÜSTEEM on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Kiuvendussüsteem jaguneb põhivõrguks, detailvõrguks ja piirdevõrgks. Detailvõrk võtab kuivendatavalt maa-alalt vastu liigvee ja juhib selle põhivõrku Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest
6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Maa-ala, mida kuivendusvõrk hõlmab, nimetatakse kuivendusobjektiks. Selleks võib olla veejuhtme valgala, majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Eesvooluks ehk suublaks võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud
annaabi.ee 
