Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti isekeskis, milline asjaolu väldib venoosse vere paisu tekkimist looma lamades või loote rõhudes udara veenidele: venoosne veri pääseb sel puhul edasi udara teise, vähem kokkusurutud poole kaudu. Rikkaliku lümfisoonestiku kaudu udarast väljavoolav lümf filtreerub lehma puhul udaraülistes ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme
Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti isekeskis, milline asjaolu väldib venoosse vere paisu tekkimist looma lamades või loote rõhudes udara veenidele: venoosne veri pääseb sel puhul edasi udara teise, vähem kokkusurutud poole kaudu. Rikkaliku lümfisoonestiku kaudu udarast väljavoolav lümf filtreerub lehma puhul udaraülistes
Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti isekeskis, milline asjaolu väldib venoosse vere paisu tekkimist looma lamades või loote rõhudes udara veenidele: venoosne veri pääseb sel puhul edasi udara teise, vähem kokkusurutud poole kaudu. Rikkaliku lümfisoonestiku kaudu udarast väljavoolav lümf filtreerub lehma puhul
annaabi.ee 
