jätkuvalt leitud kitsaskohti huvijuhtide ja lapsevanemate, huvijuhtide ja koolisiseste süsteemide koostöös, kuid üha enam on märgatav positiivne areng. Üheskoos on jõutud arusaamisele, et mõlema poole arengu jätkumiseks on parimaks mooduseks viia läbi mitteformaalseid koolitusi ja osalusprojekte. Üheks olulisimaks teemaks on tõusnud laste ja noorte kaasatuse ja osaluse suurendamine ning neile selleks õigete võimaluste tutvustamine ja loomine. Koolil kui formaalse hariduse eestvedajal saab selles olema aga jätkuvalt suur roll. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kool kui väike ühiskonna mudel, kus lapsed, noored ja täiskasvanud igapäevaselt peavad koos arenema ja töötama, on üheks põhiliseks kohaks, kus saab ennetada ja lahendada paljusid ka väljaspool kooli esilekerkivaid küsimusi ja probleeme. Ning seetõttu on kool noorsootöötajale ideaalne koht.
oskus on mõtteid, tundeid ja käitumist ratsionaalselt analüüsida ja endale teadvustada. Samuti on enesekindlus olulise tähtsusega oskus, mis peaks ühel liidril olema. Edukaid juhte eristab ebaedukatest stabiilne enesekindlus. Identideedi saavutamine, suhtlemiskompetentsus (iseloomustab oskust teiste inimestega efektiivselt suhelda, pakkuda toetust), kommunikatsioonioskus ning loomulikult eestvedamise oskus on midagi, mis ühel eestvedajal peavad olemas olema. Tähtis on, et inimesel, kes on juht kui liider, omaks vajalikke teadmisi, eelnimetatud oskusi ja käitumist. Tulemuslikkus ja töötajate rahulolu sõltuvad juhi erinevatest käitumismudelitest ehk millist liidri käitumist soovitakse ühes juhis näha. Kui on tekkinud probleem, vaadatakse esimese asjana juhi kui liidri poole ning oodatakse, kuidas tema reageerib. Töötajad ootavad, et juht pakuks välja selgeid lahendusi ning kui
probleemide lahendamisel, projektide või tegevuste juhtimisel; talle meeldib, et tagasiside on sageli selge ja kiire, ülesanne on mõõdukalt keeruline ning on vaja uuendusmeelsust. McClelland ja Boyatzis (1984) leidsid USA-s läbiviidud uuringus, et edukal juhil on kõrge võimu- ja madalam saavutusvajadus. Võim tundub olevat otsustav edutegur, eriti siis, kui eduks peetakse juhipositsiooni. McClelland eristas sotsiaalset ja isiklikku võimu. Sotsiaalne võim aitab juhil ja eestvedajal saavutada organisatsiooni ja rühma eesmärke, personaalne võim teenib inimeste vajadust domineerida. Saavutusvajadus on seotud inimese ettevõtlikkusega ning seda peetakse põhiliseks ettevõttesisese või üleriigilise majandusedu mõjuriks. Juhtidel on tavaliselt kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus kui reatöötajatel. Organisatsiooni edu seisukohalt peetakse siiski kõige olulisemaks kõrge saavutusvajadusega töötajad
annaabi.ee 
