juurde pööramise märk. Osaline vaade ümbritsetakse kas pideva vabakäejoonega või murretega peenjoonega. Kui eseme teatud sümmeetriline element on ühemõtteliselt arusaadav geomeetriline vorm, võib ainuüksi selle esitada kohtvaatena. Kohtvaade seotakse tema lähte- ehk põhilise kujutisega krüpspunktpeenjoone abil ja projekteeritakse kolmanda ruuminurga meetodil ehk Ameerika süsteemis (pealtvaade asetseb eestvaate kohal, vasakultvaade eestvaatest vasakul jne). Lõigete pealkirjastamine - Vaate suunda ja ühtlasi ka lõikepinna 90° all toimuvat mahapööramist näitavad nooled toetuvad kriipsudele nende valimistest otstest 2...3 mm kaugusel. Nooled peavad olema kriipsudega risti. Kummagi noole vahetusse lähedusse, soovitatavalt väljapoole ja kirjanurga suhtes paralleelselt, kirjutatakse lõike tähisena mõõtarvudest 2 korda suurema kirjaga suurtäht. Lõike pealkirjaks on kaks kriipsukesega eraldatud suurtähte
7. Geomeetriliste kehade kujutamine Püramiidi lõikamine tasandiga Korrapärast kuuetahulist püramiidi lõigatakse kaldtasandiga α (e, p), mis on esiekraani suhtes risti (α ┴ ε2), läbides püramiidi kõiki tahke ja servi (sele 26). Eestvaates projekteeruvad lõikekujundit määravad punktid 1''...6'' kõik tasandi α esijälgjoonele eα, kusjuures kaks punktipaari langevad kokku: 2''≡6'' ja 3''≡5''. Punktide pealt- ja vasakultvaated leitakse eestvaatest lähtuvate sidejoonte abil püramiidi tippu koonduvate külgservade vastavatelt projekt- sioonidelt. Lõikekujundi pealtvaade saadakse punktide 1'...6' järjestikusel ühendamisel sirgetega. Lõikekujundi tegelik kuju leitakse lisaekraani võttega. Selleks võetakse lõikekujundiga paralleelne ja temast vabal kaugusel lisaekraan ε4 koos lõikekujundi loomulikus suuruses projekteerunud kujutisega ja pööratakse ümber telje u vastu ekraani ε2