Enimkujutatud usulised stseenid olid Kristuse ristilöömine ning Kristuse ülestõusmine. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja naisi paremal poolel. Epitaafil kujutati ka varalahkunud pereliikmeid ning lapsi. Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku eestseisjate, pastorite, jõukate kodanike ning aadlike epitaafe. Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis
meeshingede arv kubermangus polnud jõudnud 210 000 meest. 1840ndatel tuli muutus ja alles siis ai talurahvas rohkem liikuda. 7. Säilis kodukaristus õigus, ehk kergete ülesastumiste eest talupoegi kohtuväliselt karistada. 8. Vallakogukonna kui omavalitsusalge või organi sisseseadmine. Vald oli seisuslik omavalitsusorgan. Üks mõis hakkas võrduma ühe vallaga. Vallakogukonnaliikmed teostasid omavalitsust üldkoosolekute ja eestseisjate kaudu. Üldkoosolek, sealt valiti endaseast eestseisjad, kes täitsid põhiliselt politseilist laadi ülesandeid. Eestseisjate kaudu võisid talupojad esitama palve ja kaebekirju. Neli asja mille kaudu oli enne ühiselt vastutatud: 1. Magasinivili.18saj oli see mõisnike kohustus. 1799 Paul I andis välja ukaasi, millega magasi vilja pidid hoopiski varuma mõisakogukonnad. (See oli esimene talupoegade ühte liitev asi) talupoeg iseseisvus tänu sellele. 2.
annaabi.ee 
