10. Valitsev usund oli katoliiklus mis tegi läbi reformatsiooni. Muistse vabadusvõitluse käigus ja järel ristiti suurem osa eestlasi. Nad võtsid omaks katoliikluse. Eestlased hakkasid austama kristlaste Jumalat ja pühakuid. Eestisse jõudis reformatsioon e usupuhastus 1523a. Kekajal ei suudetud Eestis reformatsiooni lõpule viia, sest piiskopid, tookapiitlid, Liivi ordu ja kloostrid jäid katolikule usule truuks. Eestlatest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. 11. Valitsevad kunstistiilid olid romaani ja gooti stiil. Eestisse jõuab romaani stiil 13. sajandi algul ristisõdade käigus. Tuntuim romaani stiili kohane ehitis on Valjala kiriku ümarkaareline lääneportaal Saaremaal. 14. saj. Pääseb võidule gootika, praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. 12. Toimub sõdu.
Poliitilises elus - Kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine Majanduses majandus elavnes sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks Sõjaväes Kehtestati sõjaväekohustus Kultuuris Suhteline loominugvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses ning teatri- ja kustielus Rahvuslik ärkamine Eestis 19. sajandi keskpaigas lagas rahvuslik ärkamine, misl eestlatest haritlaskond hakkas teadvustama oma rahvuse olemasolu ja rahvuskultuuri edendamise vajadust. Rahvusliku liikumise eeldused: · 19. sajandi alguses said Eesti talupojad pärisorjusest vabaks · Tekkis eestlastest haritlaskond · Aleksander II oli uuendusmeelne Pärast 1866 aasta vallaseadust vabanesid talupojad lõplikult mõisnike eestkostest. Kui talupojad said osaleda omavalitsuses, siis see oli neile esimene korda osaleda poliitikas ja ühiskonna elu juhtimisel. 19
annaabi.ee 
