rahvuslipp.Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu,mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisel.Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks,kus ligi 100 000 inimest (peamiselt noored) tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. *1988.a 23.juuni-Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sai sellel päeval sinimustvalge lipp taas eestlasre rahvuslipuks.Jätkus ajaloomälu teadvustamine,milles silmapaistvat osa etendas tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988.aasta septembris lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega "Eestimaa laul".Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. Ühiskonna politiseerumine: *1988.a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)-1988 a.augustis loodud esimene Eesti poliitiline erakond
1507 võeti vast seadus, millega loobuti talupoegade sõjalisest abist ja eestlastel keelati relvade kandmine. Välispoliitika. XIV sajandi lõpul hakkas killustunud Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. 1481 Moskvo, Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede korraldatud sõjaretk Liivimaale. Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister 1494 1535 1501 tungiti arvuka väega Venemaale. (Väikse kokkupõrke järel Venelased põgenesid. Kuna eestlasre seal levisid rasked nakkushaigused, pöörduti tagasi. 1502 Venelaste rüüsteretk 1502 Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema. 1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Tallinn, Narva, Rakvere Lüübeki linnaõigus. Tartu, Viljandil, Uus-Pärnu - Riia linnaõigus. Vana-Pärnu piiskopiõigus.
muusikat. 4 3 Rahvusliku liikumise keskusekskujunes peagi Tartu, kus oli rohkesti noori eesri 1867. aasrakevadelliikitati v6imudele palvelubadakorraldada1869. aastajuunis haritlasi. Paljudeks aastateks sai Thrtu eestlasre kultuurielu hingeks Johann pirisorjuse kaotamise 50. aastapdevapuhul eesti laulupidu. Tsaari-Venemaa voldemar Jannsen (1819-1890), kes 1853. aasral Plrnust trtusse asus. burokraatia ning taguriike baftisairsam6isnike vastutiiijamise t6ttu jii asjaajamine Musikaalse mehena oli ta vlndras ja Pdrnus laulukoore .iuhatanud ning kaasa venima ning luba saadi alles 1869. aastaveebruaris.Sellelevaatamatahakati juba liirinud Pirnu salsa lauluseltsis.Ka 1864
annaabi.ee 
