3. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses. Kroonikad: Kuulsamad kroonikud Eesti ajaloos on olnud Läti Henrik ja Balthasar Russow Läti Henrik ,,Liivamaa kroonika ,, 13 sajand kroonik oli jumala tööriist, kes lihtsalt märgistas teave. Samas praegu autor oluline, sest ta ju sublektiivne. Läti Henrik oli piiskop Alberti teenistuses ja kajastas teda positiivsemas valgustuses. Ta kajastas vastaseid negatiivselt (liivlased ja eestlaned halvad ka. Venelased jne. (Läti henrik siis Liivimaa kroonikal) 1215 saarlaste eestlaste lause seal esimene üleskirjutus: laula, laula pappi. Kirjas proosas Liivimaa vanem riimkroonika kirjas jüriöö ülestõus, ei teata, kes üles märkinud 13 saj lõpus. Kirjas värssides ja alam saksakeeles. Ajaloo kroonika eripära jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine. Kroonikate eripärad ajalooallikatena ei olnud objektiivne, vaid subjektiivne
3. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses. Kroonikad: Kuulsamad kroonikud Eesti ajaloos on olnud Läti Henrik ja Balthasar Russow Läti Henrik ,,Liivamaa kroonika ,, 13 sajand kroonik oli jumala tööriist, kes lihtsalt märgistas teave. Samas praegu autor oluline, sest ta ju sublektiivne. Läti Henrik oli piiskop Alberti teenistuses ja kajastas teda positiivsemas valgustuses. Ta kajastas vastaseid negatiivselt (liivlased ja eestlaned halvad ka. Venelased jne. (Läti henrik siis Liivimaa kroonikal) 1215 saarlaste eestlaste lause seal esimene üleskirjutus: laula, laula pappi. Kirjas proosas Liivimaa vanem riimkroonika kirjas jüriöö ülestõus, ei teata, kes üles märkinud 13 saj lõpus. Kirjas värssides ja alam saksakeeles. Ajaloo kroonika eripära jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine. Kroonikate eripärad ajalooallikatena ei olnud objektiivne, vaid subjektiivne