mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega. Tööstuslik pööre, üleminek vabrikutööstusele. Rahvaharideuse tähtsustamine ha koolivõrgu teke, Tartu Ülikool. Õpetatud Eesti Seltsi asustamine, 1838. Eesti kirjakeele kujunemine. 5. 1866. aasta uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostes. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem(jõukas taluperemees), kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks.Vallal oli oma eelarve, mida käsutas volikogu. Kehtestas maksud ning määratles valla kulutused. 6. Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma e. Nagu tollal nimetati valla poliitikat ajama. Nõnda omandati
2. Millised protsessid ja sündmused olid eestlaste rahvusliku liikumise eeldusteks? Rahvusvahelisel tasandil: Suur prantsuse revolutsioon- valgustusideed. Demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu- romantism. Vabadusliikumised-rahvusliku eneseteadvuse tõus. Rahvuste poliitiline ühendamise taotlemine. Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eestkostes vabanemine, rahva haridustaseme tõus- stabiilne koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4. Kuivõrd võtsid eestlased oma rahvuslikus liikumises eeskuju
Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust -- kogu poliitilise spektri ulatuses apelleeriti rahva nõudmistele. 7 KOKKUVÕTE Rahvuslik ärkamine oli eestlastele väga kasulik. Saad mõisnike eestkostes vabaks. Rajati uusi koole kus sai talurahvas õppida. Tähtsamad inimesed Eesti elus sellel ajal on meilegi väga tuntud. Eestis tekkisid erakonnad. Talurahvas sai enda eest ise seista. 8 KASUTATUD MATERJALID 1. et.wikipedia.org 2. ajaloo õpik 3. ENE ja Eneke 9
annaabi.ee 
